Neli viiendikku eestlastest soovib EL-ile kriisidega võitlemiseks rohkem võimu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonaplakat.
Koroonaplakat.

Suur enamus Eesti elanikest pooldab Euroopa Liidule suuremat otsustusõigust ning ligi pooled ka suuremat eelarvet, et võidelda kriisidega nagu praegune koroonaviirusest tingitud olukord.

Seda, et Euroopa Liidul peaks olema rohkem volitusi kriisidega võitlemiseks, toetas täielikult 53 ning pigem toetas 28 protsenti vastanud Eesti elanikest, mis teeb kokku 81 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt nõustus sama seisukohaga 68 protsenti vastanutest, selgus teisipäeval avaldatud küsitluse tulemustest.

Kõige enam toetatakse EL-i volituste suurendamist Portugalis ja Luksemburgis (mõlemas 87 protsenti küsitletutest), Küprosel (85 protsenti ), Maltal (84 protsenti) ning Eestis (81 protsenti ).

Euroopa Liidu suuremat eelarvet pandeemia mõjudega toimetulekuks pooldas keskmiselt 56 protsenti EL-i elanikest ning 48 protsenti Eesti elanikest.

Küsimusele EL-i eelarve jaotamise kohta erinevate valdkondade vahel, leidis 55 protsenti vastanuist liikmesriikides keskmiselt (Eestis 45 protsenti), et kõige rohkem raha tuleks suunata rahvatervise valdkonda, järgnevad majanduse taastamine ja ettevõtete aitamine (45 protsenti, Eestis 43 protsenti), tööhõive ja sotsiaalvaldkond (37 protsenti, Eestis 42 protsenti).

Eestlased suhtuvad Euroopa Liidu keskmisest positiivsemalt ka meetmetesse, mida Euroopa Liit on koroonapandeemia ohjeldamiseks rakendanud. Väga rahul on EL-i tegevusega 15 protsenti ning üsna rahul 58 protsenti, EL-i keskmised näitajad on vastavalt 6 ja 43 protsenti.

Samuti hindavad eestlased märksa positiivsemalt liikmesriikide-vahelist koostööd koroonaviirusega võitlemisel. Väga rahul on koostööga 9 protsenti ja üsna rahul 54 protsenti Eesti elanikest, EL-i keskmised on vastavalt 5 ja 34 protsenti.

Küsitluse viis Euroopa Parlamendi tellimusel tänavu juunis läbi uuringufirma Kantar, intervjueerides interneti vahendusel 27 liikmesriigis 24 798 inimest. Uuringus osalesid vastajad vanuses 16–64 (16–54 Bulgaarias, Tšehhis, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias). Valimi esinduslikkuse tagasid soo, vanuse ja piirkonna kvoodid. Keskmisi tulemusi kaaluti vastavalt iga uuritud riigi elanikkonna suurusele.

Eestis tehti 11.- 29. juunini 488 veebiintervjuud.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: