Aab toob Narva linnale saadetud kirjas välja, et kohanimeseaduses seisab, et kohanime määramisel tuleb välistada sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga, kuid nii Dauman kui ka Tiimann töötasid Eesti Vabariigi ja selle kodanike vastu.

Seda kinnitavad ka Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg ning rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teadur Valdur Ohmann.

Kommunistlik massimõrvar

Ohmann koostas Tartu Ülikooli palvel õiendi, millest selgub, et Ancis Dauman oli bolševistlik poliitik, kes sõdis Vabadussõjas Punaarmee poolel. Ta sündis 1885. aastal Lätis ning valiti 1917. aastal veebruarirevolutsiooni ajal Narva linnapeaks. Dauman oli hiljem ka Narva linnanõukogu esimees, Narva Tööliste Saadikute Nõukogu esimees ning Narva sõja-revolutsioonikomitee esimees.

Lisaks oli ta Punaarmee ratsasalga komandör ja sõjakomissar. Dauman hukkus Nõukogude-Poola sõjas lahingutegevuses 1920. aastal.

Ohmann kirjutab, et dokumentidest ei selgu otsest põhjust, miks 1983. aastal üks Narva tänavatest Daumani järgi nime sai.

Albert-August Tiimann oli Ohmanni andmetel Narva kommunist, kes juhtis muu hulgas kohalike tsiiviilelanikke vastu suunatud repressioone. Ta sündis 1889. aastal Narvas ning oli kohalike kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane.

Ohmanni uuritud dokumentidest selgub, et Tiimanni juhtimisel võeti ajavahemikus 1918 detsember kuni 1919 jaanuar Narvas vabadus 208 inimeselt, kellest 34 hukati. Osale neist pandi süüks kriminaalkuriteod, kuid paljud inimesed olid ka valgekaartlaste lähikondlased, kes pantvangi võeti.

Eraldi tõi Ohmann välja Tiimanni seotuse kahe Narva õigeusu vaimuliku mahalaskmisega. Tiimann suri 1942. aastal vanglas ning tema järgi nimetati Narvas tänav 1974. aastal.

Seadusesse uus täiendus

Aab juhib tähelepanu, et vastavalt seadusele peab kohanimed ära muutma, kui need lähevad kohanimeseaduse endaga vastuollu.

Lisaks alustasid sel suvel riigikogu Reformierakonna ja Isamaa liikmed kohanimeseaduse muutmise eelnõud, mille kohaselt ei või isikunime pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti taasiseseisvumise vastu.

23. juulil arutas ka valitsus pühendusnimedega seonduvat ja otsustas toetada riigikogu liikmete algatust lisada kohanimeseadusesse täiendus, millega ei saa isikunime pühendusnimeks määrata, kui ta on tegutsenud Eesti vastu.