Reformierakond kahtleb Porto Franco abikõlbulikkuses
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikmed saatsid peaminister Jüri Ratasele kirjaliku küsimuse, kus paluvad selgitust, kuidas vastavad KredExist laenu saanud ettevõtted, nagu näiteks Porto Franco, lisaeelarves välja toodud strateegilise ettevõtte definitsioonile.
"Meil on tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned valitsuse finantsabi otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingimustele ning samuti pole võimalik valitsuse otsustes näha ühtset joont, mille alusel on abiotsused tehtud," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.
Seetõttu paluvad Kaja Kallas ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt anda ettevõtete kaupa ülevaate, kuidas finantsabi saajad vastavad KredExi strateegiliste ettevõtete toetusmeetme kasutamise tingimustele ning kas neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused.
Samuti küsivad riigikogu liikmed, millised on strateegilise ettevõtte tunnused, kellel on võimalik valitsuse otsusega kvalifitseeruda KredExi abimeetmete kasusaajaks. kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine, kui palju laekus taotlusi KredExi strateegilisele ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja toetust saavad ettevõtted?
Lisaks peab peaminister selgitama, kuidas on tagatud, et riigipoolsete meetmete tulemusel ei moonutata konkurentsi ja ei anta ühele turuosalisele konkurentsieelist. Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega kümme tööpäeva.
Valitsuskabinet toetas eelmisel neljapäeval Porto Francole 39,4 miljoni euro suuruse käibekapitalilaenu laenu andmist, laenu andmise menetlust jätkab KredEx. Laenu intress on 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas. Lepingutasu moodustab 0,2 protsenti laenulimiidi summast.
Mitmed teised kinnisvaraarendajad eesotsas Eften Capital juhi Viljar Arakasega on seda otsust kritiseerinud.
"Eraotstarbeline kinnisvaraarendus - bürood, hotellid, kaubanduskeskused - ei ole midagi sellist, mida peaks valitsus toetama. Olgu kas või laenu kontekstis. Tegemist on väga selektiivse otsusega. Isegi, kui tegemist on laenuga, mis tuleb tagasi maksta, siis minimaalselt, isegi kui riik seda teeb, peaks see olema hinnastatud õigesti," ütles Arakas "Aktuaalsele kaamerale".
Toimetaja: Urmet Kook