Kriminaalasi algatati Valgevene kriminaalkoodeksi paragrahvi 361 alusel, mis näeb ette karistused selle eest, kui kutsutakse üles tegevusele, mis võiks kahjustada riigi julgeolekut.

Valgevene peaprokurör Aleksandr Konjuk kuulutas neljapäeval, et koordinatsiooninõukogu on põhiseadusevastane ühendus, mille sihiks on võimuhaaramine.

Varasemalt oli Valgevene president Aleksandr Lukašenko, keda opositsioon süüdistab 9. augusti presidendivalimiste tulemuste võltsimises, nimetanud opositsiooni koordinatsiooninõukogu mustasajaliste liikumiseks. Samuti käskis ta riigi julgeolekuametil KGB leida meeleavalduste korraldajad ning nende tegevus lõpetada.

Nõukogu jätkab tööd

Koordinatsiooninõukogu presiidiumi liige Maksim Znak ütles Interfaxile, et nõukogu jätkab hoolimata kriminaalasja algatamisest oma tööd.

"Aga me mõistame, et kriminaalasja raames on võimudel hulgaliselt instrumente nõukogu töö takistamiseks," lisas Znak.

Tema kinnitusel ei kahjusta koordinatsiooninõukogu töö Valgevene julgeolekut. "Ei meie dokumentides ega tegevuses ei ole midagi seadusevastast. Nõukogu väljendab ühiskonna kodanikupositsiooni, see ei ole seni veel kuritegu," rääkis Znak.

Znak tunnistas, et pärast kriminaalasja algatamist on mõned inimesed nõukogust lahkunud. Kuid näiteks Nobeli kirjanduspreemia laureaat Svetlana Aleksiijevitš, kes pole küll selle töös osalenud, on kinnitanud, et jätkab nõukogu liikmena.

Opositsioon nõuab kohtumist jõustruktuuride esindajatega

Valgevene opositsiooni koordinatsiooninõukogu saatis peaprokuratuurile, KGB-le, juurdluskomiteele ja siseministeeriumile nõudmise korraldada kiiresti kohtumine.

Nõukogu ütles avalduses, et neljapäeval saadetud kirjades nõutakse kohtumist, et arutada enamiku Valgevene kodanike nõudmisi.

Avalduses märgiti, et nõukogu võttis vastu otsust laiendada oma ridu professionaalidega, kes on valmis tegema tööd poliitilise kriisi lahendamiseks.