"Ma leian, et ta on justkui juba endine president. Ja seda tuleb teadvustada," ütles Linkevičius Leedu ringhäälingu uudisteportaalis avaldatud intervjuus. "Kui ta natukenegi hoolib oma maa sõltumatusest ja suveräänsusest - aga sellest ta ju kogu aeg räägib - siis ta peaks ikkagi midagi muutma. Kui ta on praegu valmis ohverdama kõik, sealhulgas oma riigi sõltumatuse ainult seepärast, et ellu jääda, siis saab see tema jaoks raske olema," rääkis Linkevičius.

Leedu välisminister tunnistas samas, et ehkki opositsiooni presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja on kokku kutsunud koordinatsiooninõukogu, mis peaks osalema vabade ja demokraatlike valimiste korraldamises, siis praegu ei ole võimude poolt küll näha mingit soovi dialoogi alustada.

Ta ütles, et ka Leedu on pakkunud Valgevene pragustele võimudele igasugust abi dialoogi alustamiseks, kuid see on seni tagasi lükatud. "Režiim ei ole selleks valmis või ei taha seda," tõdes ta.

Küsimusele, kas ei peaks pakkuma Lukašenkole lahkumise eest julgeolekutagatisi, vastas Linkevičius, et seda peab otsustama Valgevene rahvas. "Las seda otsustavad valgevenelased ise, kas nad on selleks valmis. Aga ta peab igal juhul ära minema, siin ei ole teist väljapääsu. Küsimus on ainult selles, kui kiiresti ta sellest aru saab," rääkis Leedu välisminister.

Küsimusele, kui tõnäoliseks ta peab Venemaa sekkumist Valgevenes, vastas Linkevičius Lukašenkot silmas pidades: "Praeguse loogika kohaselt ei peaks seda juhtuma, aga kui tegu on sellise liidriga, kes ei hinda olukorda enam päris adekvaatselt, siis on keeruline ennustada."

Valgevenes vallandusid pärast 9. augusti presidendivalimiste tulemuste võltsimist, millega jäeti võimule 1994. aastast saadik riiki valitsenud Lukašenko, enneolematult massilised meeleavaldused, millel nõutakse ausate valimiste korraldamist ja Lukašenko lahkumist.