Allikad: USA asevälisminister külastab Valgevene kriisi asjus Moskvat ja Vilniust
Ameerika Ühendriikide tähtsuselt teine diplomaat Stephen Biegun külastab lähiajal Venemaad ja Leedut, et arutada nende esindajatega Valgevenes presidendivalimiste võltsimise järel vallandunud kriisi lahendamist, vahendas uudisteagentuur Reuters kahelt anonüümselt allikalt pärit infot. Hiljem kinnitas visiidi toimumis Interfaxile ka üks Vene allikas.
USA asevälisministri võimalik visiit Valgevene naaberriikidesse annab märku Washingtoni suurenevast osalusest Valgevene vastasseisu reguleerimisel, märkis Reuters.
USA välisministeerium siiski veel Biegun visiidi toimumist ei kinnitanud, riigidepartemangu pressiesindaja märkis, et "praegu ei ole ühestki visiidist teatada".
Üks allikas, endine kõrge ametnik ütles Reutersile anonüümsust paludes, et Biegun peaks lähipäevil suunduma Moskvasse ning Leedu pealinna Vilniusesse, kus asub praegu opositsiooni presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja.
Biegun külastab Moskvat 25.-26. augustil, ütles Vene diplomaatiline allikas laupäeval Interfaxile. "USA välisministri esimene asetäitja sõidab Moskvast, kus ta viibib 25.-26. augustil, edasi Kiievisse. Moskvasse tuleb ta Vilniusest," ütles allikas.
USA ja Euroopa Liit on Valgevene presidendivalimiste korraldust kritiseerinud, tuues esile nendel esinenud võltsimised. USA välisminister Mike Pompeo kutsus neljapäeval president Aleksandr Lukašenkot üles nõustuma rahvusvahelise vahendusega opositsiooniga läbirääkimiste alustamiseks ning hoiatas kaudselt Venemaad sekkumast oma naaberriigis toimuvasse.
Teine allikas rääkis Reutersile, et ei tea Bieguni võimalikku sõnumit, kuid oletas, et asevälisministri sihiks peaks olema edasise vägivalla või Venemaa sekkumise ärahoidmine. "Ma oletan, et administratsioon püüab veenda Moskvat mitte ise sekkuma ega ka lubama ka Lukašenkol uusi vägivaldseid aktsioone korraldada," ütles anonüümsust palunud allikas.
Ekspertide hinnangul püüdleb USA suuremat rolli Valgevene kriisi rahumeelsel lahendamise. Vallandunud rahutused katkestasid Washingrtoni püüded kasutada ära Lukašenko ja Vene presidendi Vladimir Putini vahelised pinged. Tänavu veebruari külastas Minskit USA välisminister Mike Pompeo, et pidada kõnelusi diplomaatiliste suhete normaliseerimiseks kahe riigi vahel.
Reuters toob esile ekspertide tähelepaneku, et Valgevene protestijad ei nõua tihedamaid sidemeid lääneriikidega, vaid kõigest ausate valimiste korraldamist ning inimõiguste austamist, mis on ka Washingtoni tugev huvi.
Lisaks annab Valgevene kriis USA-le võimaluse tihendada koostöö oma Euroopa liitlastega, millega on Wahingtoni suhted halvenenud eriarvamuste tõttu Iraani tuumaleppe üle. "USA vaatepunktist on siin terve kimp teemasid alates inimõigustest ja demokraatiast, kuid on ka julgeoleku komponent," ütles Ühendriikide endine ametnik ja mõttekoja German Marshall Fund Ida-Euroopa ekspert Jonathan Katz. "Valgevene piirneb Balti liitlaste ja Poolaga," lisas ta.
Samal ajal soovib Washington hoiduda sellest, et anda Putinile ettekääne sekkuda relvajõududega Valgevene kriisi nagu ta tegi seda 2014. aastal Ukrainas, lisas Katz. "Ei saa eitada (Venemaa sõjalist sekkumist - toim.) isegi kui arvata, et selle tõenäosus ei ole suur," ütles ekspert.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters