Tegemist on 20 aasta jooksul esimese sellise tasemega Valgene-USA kohtumisega.  BNS uuris Leedu poliitikaasjatundjatelt, mida see võib Leedule tähendada. 

Laurynas Jonavičius, president Dalia Grybauskaitė endine välisnõunik, Vilniuse ülikooli välispoliitika õppejõud:

"See on märk, et USA tahab saada hoobasid Valgevene mõjutamiseks, kuid ei tähenda suhete paranemist. Bolton rõhutas peenelt, et arutas suhteid – geopoliitikast kuni relvade leviku piiramise ja inimõigusteni. Peamine näis olevat jutt "muutuvatest geostrateegilistest asjaoludest", mis "sunnivad Washingtoni ja Minskit otsima koostööd ühist huvi pakkuvais valdkonnis". Ainus taoline valdkond on Venemaa survestamine ja selle mõju piiramine, kuna seda ei taha ei president Aleksandr Lukašenko ega USA.

Leedule tähendab see mitut asja. Eelkõige, et Lääs otsib võimalust Lukašenkoga läbi rääkida, ja esiplaanil on geostrateegilised eesmärgid. Inimõigused jäävad päevakorda, kuid arvestades Lukašenko režiimi pehmenemist, nihkuvad need esialgu tahaplaanile. See on väljakutse Leedule, mis seisab Valgevene väärtuste küsimuses viimase bastionina.

Teiseks, kordagi ei mainitud Astravetsi tuumajaama. Võimalik, et Bolton ei tõstatanud seda teemat. Ameeriklastele ei ole see tähtis ning nad ei taha strateegilisi huvisid koormata nende jaoks tähtsusetute üksikasjadega.

Kolmandaks, Bolton rõhutas Valgevene iseseisvuse tähtsust, seda ilmselgelt seoses Vene-Valgevene süveneva lõimumisega. USA sõnum on selge: tahame näha iseseisvat Valgevenet, mitte Vene-Valgevene liitriiki. Leedu jaoks kerkib küsimus, kas maksab Lääne Valgevenele avanedes jääda piduriks, näiteks tõkestada EL-iga partnerlusprioriteetide allkirjastamist. 

Ja lõpuks, äärmiselt praktiline küsimus alternatiivsest nafta tarnimisest Valgevenesse. See on Vene-Valgevene suhete suur mure ja vaieldamatult USA-Valgeve suhete päevakorraküsimus – Minsk palkas USA-s omale selles asjas lobitegijad. Geograafiliselt asub Leedus Valgevenele lähim naftasadam, kui muidugi selline lepe sõlmitakse. Sellele tasub mõelda ja seda ära kasutada."

Vytis Jurkonis, Freedom House'i politoloog:

"Boltoni visiiti hinnatakse skeptiliselt kui idapoliitika manöövrit või selle kompenseerimist. Optimistid näevad selles geostrateegilist tähendust. Kuid kõrge tegelase visiit iseenesest tähendab, et Washington ei ole Ida-Euroopat unustanud. See ei ole päris iseenesest mõistetav.

Samal ajal tuleb seda olukorda kasutada ühishuvide leidmiseks. Juhin tähelepanu, et Minskis ei räägitud üksi geopoliitikast või sõjalistest asjadest, vaid ka inimõigustest. Mida Trumpist ja tema administratsioonist ka ei arvataks, püsivad vabadus ja sellega seotud väärtused endiselt USA diplomaatias.