ÜRO Julgeolekunõukogu lükkas möödunud nädala reedel tagasi USA resolutsioonikava pikendada relvaembargot Iraanile, mille lõpptähtaeg on vastavalt Iraani tuumaleppe nurgakiviks olevale varasemale resolutsioonile oktoobris. Kõrvuti teiste Euroopa riikidega jäi ka Eesti 15-liikmelises nõukogus resolutsioonikava suhtes erapooletuks.

Kristi Raik ütles, et Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks hääletusel häid valikuid paraku ei olnud. "See, kuidas USA on Iraani relvaembargo asja ajanud, on mitmel põhjusel Eesti jaoks ja Euroopa julgeoleku jaoks kahjulik. USA on praktiliselt jäänud üksi oma nõudmisega seda relvaembargot kehtestada," sõnas Raik ERR-ile.

"Kui tekivad sellised lõhed Euroopa ja USA vahel, siis on see igal juhul Eesti jaoks kahjulik," lausus Raik.

Samas lisas Raik, et sellel juhtumil ei ole vahetut mõju Eesti-USA suhetele või USA kohaolekule Balti regioonis. "Vaatamata nendele vastuoludele, mis on Euroopa ja USA suhetes viimastel aastatel tekkinud, on ikkagi praktiliselt USA ja meie regiooni riikide koostöö liikunud positiivses suunas," rääkis Raik.

Välisministeeriumi poliitikaosakonna direktor Lembit Uibo ütles, et Eesti ei toetanud ÜRO Julgeolekunõukogus USA resolitsioonikava Iraanile relvaembargo pikendamiseks, sest see muudaks Iraani tuumaleppe õigustühiseks.

USA on juba ähvardanud võtta kasutusele jõulisemaid meetodeid ning taastada ÜRO sanktsioonid, kui neid ei pikendata, kasutades selleks vastuolulist tehnikat nimetusega snapback (järsk pööre).

Lembit Uibo sõnul tähendaks snapback kõikide tuumaleppe-eelsete sanktsioonide taastamist ning see tooks kaasa suure segaduse. "Kui üks riik ütleb, et sanktsioonid kehtivad, teised ütlevad, et ei kehti, siis kogu rahvusvaheline sanktsioonimehhanism saaks löögi. Seal ei ole selgust, ei ole usaldusväärne," sõnas Uibo.

Euroopa Liidu riikide hinnangul ei ole ka USA-l õigust snapbacki käivitada, sest tegemist on tuumaleppe mehhanismiga ja USA on tuumaleppest lahkunud. USA poole väide on aga, et tegemist on eraldiseisvate asjadega.

Kristi Raik märkis, et tekitab USA tegutsemine probleeme ÜRO Julgeolekunõukogu tööle ja usutavusele ning näitab laiemalt hoiakut, mis on iseloomustanud USA poliitikat multilateraalse koostöö suhtes viimastel aastatel.

Uibo sõnul tuleb oktoobris leida Iraani relvaembargole alternatiivne lahendus, mis seaks piirangud Iraanile relvade müügiks.

Uibo rääkis, et ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Iraani küsimust edasi järgmisel nädalal toimuval istungil.

USA nõuab ÜRO-s Iraani-sanktsioonide taaskehtestamist

USA alustas neljapäeval ametlikult protseduuri, mille eesmärk on aktiveerida vastuoluline mehhanism ÜRO Iraani-vastaste sanktsioonide taaskehtestamiseks. 

USA välisminister Mike Pompeo lähetas ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile kirja, milles juhitakse tähelepanu ajaloolise tuumaleppe tingimuste märkimisväärsele rikkumisele. 

Ühendriikide Euroopa-liitlased 15-liikmelises Julgeolekunõukogus on sellele sammule vastu.

President Donald Trump otsustas 2018. aastal taganeda 2015. aastal sõlmitud tuumaleppest kuue suurriigi ja Iraani vahel.

Tavarelvastusele kehtestatud embargo aeg saab ümber 18. oktoobril resolutsiooni alusel, mis oli Iraani tuumaleppe nurgakivi ning mis allkirjastati 2015. aasta juulis ja sai ametliku nimetuse ühine põhjalik tegevuskava (JCPOA).

Leppega, mille sõlmis USA toonane riigipea Barack Obama, võttis Iraan kohustuse vähendada oma tuumategevust sanktsioonide leevendamise ja muude hüvede vastu.

Kuid alates Trumpi leppest lahkumisest ja ühepoolsete sanktsioonide kehtestamisest Iraanile "maksimaalse surve" avaldamise kampaania alusel, on Teheran astunud väikesi, kuid siiski kindlaid samme olukorra uue pingestamise suunal ega soovi leppe tingimustest kinni pidada.

USA Euroopa liitlased, kes allkirjastasid leppe Iraaniga koos Venemaa ja Hiinaga, on väljendanud toetust relvaembargo pikendamise suhtes, ent öelnud, et nende prioriteet on säilitada JCPOA.

USA sammud võivad viia vastasseisuni ÜRO Julgeolekunõukogus, mis omakorda võib tuua kaasa kogu nõukogu usaldusväärsuse ja maine tõsise languse.

Pompeo on teinud vastuolulise ettepaneku, et USA jääks osaliseks leppes nii nagu see oli kirjas 2015. aasta resolutsioonis ning seeläbi saaks ta survestada naasma sanktsioonide juurde, kui leiab, et Iraan on kokkulepitud reegleid rikkunud.

Euroopa liitlased on olnud skeptilised küsimuses, kas Washingtonil on võimalik sanktsioone sellisel kujul läbi suruda ning hoiatanud, et selline katse võib õõnestada Julgeolekunõukogu legitiimsust.

Asjatundjate sõnul võib snapback paisata nõukogu ühte oma ajaloo sügavamasse kriisi.

Esmaspäeval külastab Teherani ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Rafael Marano Gross, et kohtuda Iraani tippametnikega, kinnitas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) laupäeval.