Aab: Tallinna ringraudteel on perspektiivi, algatada tuleks eriplaneering ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raudtee. Foto on illustratiivne.
Raudtee. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Pikalt vaieldud Tallinna ringraudtee projekt on saanud uue elu, kui Harjumaa omavalitsused valmistavad ette taotlust eriplaneeringu algatamiseks ning riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on tegu igatpidi perspektiivika projektiga.

Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) valmistab ette Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamist rahandusministeeriumile. Taotluse eelnõuga tutvunud riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul pooldab ta eriplaneeringu algatamist ning seda võimalikult kiiresti.

Tallinna ringraudteega saaks lahendada mitu kitsaskohta, leiab HOL: viia ohtlikud veosed Tallinna kesklinnast välja, luua uued arenguvõimalused kasvava ettevõtlusega Paldiskile ning uued võimalused reisirongidele, sest Balti jaam on oma vastuvõtupiiri juba saavutanud.

Aabi sõnul oleks eriplaneering ettevalmistus ringraudtee ehitamisele ning kümmekonna aastaga võiks ringraudtee valmis olla.

"Mina pooldan sellist lähenemist, et teha see eriplaneering siiski ära. Kui arvestada, et riigi eriplaneering võib võtta isegi neli-viis aastat, lisaks sellele otsa projekteerimine ja ehitus, on see ikkagi kümne aasta või veidi pikema aja protsess. Ma usun küll, et selle ajal peale Eesti riik või ka eraarendajad – variante on ju igasuguste arenduste juures mitu – leiavad need vahendid ja keegi hakkab seda ka ehitama," rääkis Aab ERR-ile.

HOL-i koostatud ajakava järgi algatataks eriplaneering 2021. aasta teises kvartalis ning see kehtestataks 2023. aasta lõpuks. Projekteerimine kestaks aastatel 2024 kuni 2027, samal aastal algaks ka ehitamine, mis kestaks 2030. aastani. Rongid saaksid raudteel sõitma hakata 2032. aasta alguses.

Aabi hinnangul tundub ajakavas planeeringu etapp "väheke optimistlik". "Kõige tagasihoidlikumate hinnangute ja varasema kogemuse järgi võib öelda, et alati tekib ka mingeid vaidlustusi ja vaidlusi, mis võivad protsessi pikendada. Mina hindaks pigem, et see eriplaneeringu etapp tõenäoliselt kestab neli-viis aastat," märkis riigihalduse minister.

Kuskilt tuleb leida raha

Mullu novembris öeldi majandusministeeriumist (MKM) ERR-ile, et riigi eriplaneeringu koostamise järele vajadust ei ole, sest kaubavedusid on vähe ja ringraudtee ehitamine on liiga kallis.

Aabi sõnul on vähem kui aasta jooksul perspektiivid väheke muutunud, samas on rahamure alles. Kuivõrd eriplaneering kehtib pärast kehtestamist vaid viis aastat, on vaja enne rahastusallikad kindlaks määrata, et ehitustöö saaks enne eriplaneeringu kehtivuse lõppu alata.

"Mis puudutab MKM-i, siis minu teada oli põhiline põhjus, miks sellist planeeringut pole algatatud, see, et ei nähtud rahastuse perspektiivi ja see pole kerge ka praegu. Kuna on käimas põhiraudteede arendamine, võtame Narva või Viljandi või Tartu suuna, ja samal ajal Rail Baltic, kus on Eesti riigil vaja panustada oma ressursse, siis tõenäoliselt MKM ei näinud mõni aeg tagasi lihtsalt võimalust või perspektiivi, mis ajal seda ehitama saaks hakata. Ja võib-olla MKM ei osanud näha konkreetset tähtaega, milall need vahendid sellele projektile võiks leida," rääkis Aab.

Aabi sõnul on ta ringraudtee rahastamisest rääkinud ka majandusminister Taavi Aasaga. "Alati tekib küsimus rahastuse suhtes. Aas on öelnud, et kui omavalitsused oleksid ka nõus kuidagi veidigi panustama, et võib-olla siis see asi nihkub kännu tagant veidi kiiremini liikvele. Tuleb maha istuda ja arutada, kes mida saaks nüüd teha, et see protsess ükskord käivitada. Ja lähiajal muidugi, mitte kümne aasta pärast," lausus Aab.

"Nüüd tulebki omavahel läbi rääkida esiteks ee, millised on rollid ja ka raha pool tuleb läbi arutada, sest ette tuleb näha ka vahendid, kas riigil, omavalitsustel või siis koostöös," ütles Aab.

Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) ja Rail Baltica koridor (märgitud rohelisega). Autor/allikas: HOL

Asukoht saaks eriplaneeringuga paika

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on analüüsida põhjalikult Tallinna ringraudteega kaasnevaid mõjusid, saavutada kokkulepe rajamise osas ning kehtestada raudteetrass.

Üks põhjuseid, miks HOL on eriplaneeringut riigilt juba pikalt nõudnud, on perspektiivne ringraudtee trass: kui eriplaneeringuga trassi paika ei panda, pole HOL-i hinnangul valdadel alust keelduda arendajate soovidest trassiala täis ehitada. Praegu on trass Harju maakonnaplaneeringus olemas, kuid väga üldiselt ning kahe alternatiiviga: üks neist liigub Ülemiste järvest põhja poolt mööda ning jääb Tallinna territooriumile, teine liigub järvest lõuna kaudu mööda.

Aab nõustus, et eriplaneeringu kehtestamine annaks omavalitsustele teadmise, kust raudtee täpselt jooksma hakkab ning ülejäänud maa saaks võtta kasutusse. "Kui eriplaneeringuga trassi täpne asukoht paika pannakse, siis maad ju vabanevad, ei pea neid hoidma selle suure, laia trassi all. Ja kui tuleb välja, et kuskil on probleeme trassiga, mis selgubki, kui mõjusid hinnata – võib-olla on vaja ka maadega tegelda, võib-olla on vaja maad juurde osta, kuigi erilist probleemi ei tohiks sellega olla, sest suurem koridor on broneeritud," lausus Aab.

HOL on veendunud, et ringraudtee peab kulgema lõuna poolt Ülemiste järve, sest muidu kaotaks ringraudtee mõtte: ohtlikud veosed jääksid Tallinna territooriumile. See variant on aga märksa kallim kui põhja poolt järve kulgev raudtee. Hinnanguliselt läheks lõunapoolne variant maksma üle saja miljoni euro.

Aabi sõnul on mõlemal variandil omad plussid ja miinused. "Eriplaneeringu etapp ongi see, et võrreldakse trassialternatiive ja seal hinnatakse paljusid asju: tasuvus, sotsiaalmajanduslik mõju, mõju asustusele, keskkonnale. Eriplaneeringu esimene etapp on see, kus valitakse trassi asukoht välja ja siis hakatakse edasi minema detailsemate uuringutega," ütles minister.

Aabi sõnul on ringraudteest huvitatud ka Tallinna ümbritsevad vallad ja Paldiski linn. Perspektiivis saaksid ringraudteel sõitma hakata ka reisirongid.

"Eriplaneering oleks vaja algatada. Kui me seda ei algata, siis see jääb kuhugi väga kaugesse tulevikku rippuma. Kusjuures nii ettevõtjad selles piirkonnas kui ka omavalitsused oleksid väga huvitatud, et see eriplaneering saaks tehtud ja et see ringraudtee ka kunagi tuleks," märkis Aab.

Aabi hinnangul mõjuks ringraudtee positiivselt ka kaubaveole. "Paldiski on arenev ja kasvav nii sadamate poolest kui ettevõtluse poolest. On olnud väide, et siin liigub paar rongi nädalas, ja liigubki nii vähe, kuivõrd raudtee on aeglane ja läheb läbi linnast. Kui see oleks uut trassi pidi mugav ja kiire, siis ma usun, et kaubamahud kasvaksid kiiresti ja oleksid ühendatud ka Paldiski ja Muuga sadam, mis annab võimaluse veel paremaks logistikaks," rääkis Aab.

"Mina näen sellel perspektiivi. Kas ta tuleb või ei tule – eks ma pean osapooled ära kuulama," lisas Aab.

HOL-i tellimusel koostab eriplaneeringu algatamise taotluse koos hinnakalkulatsiooni, rahastamisetappide ja ajakavaga advokaadibüroo Sorainen. Partneriteks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (hinnangu andja hinnakalkulatsiooni ja rahastamisetappide kohta) ning OÜ Entec Eesti (hinnangu andja vajalike uuringute ja projekti tehnilise teostatavuse osas). HOL otsustab eriplaneeringu algatamise taotluse pärast seda, kui on leitud võimalus planeeringu koostamist eri osaliste koostöös rahastada.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: