Kooli oodatakse sel sügisel igal pool eriliselt ja kardetakse ka. Uusi reegleid ja määramatust on rohkem kui tavaliselt, aga koduõppe kevad on kooli väärtust meelde tuletanud. Koroonaaeg on muutnud mõtlemist, lapsevanemad on hariduse andmisest rohkem osa saanud ja lapsed on pidanud iseseisvamalt hakkama saama.

Meetodid koroonaviiruse vastu võitlemiseks on laias laastus samad kõikjal maailmas – kätepesu, distantsi hoidmine, kontaktide vähendamine, klasside või õppegruppide eraldi hoidmine, õhutamine ja värske õhk, maskide ja füüsiliste barjääride kasutamine. Samuti palutakse kõikjal haigetel inimestel koju jääda. Ometi tuleb igal riigil ja igal koolil leida lõpuks ise konkreetsed endale sobivad lahendused.

Soome: distants ja klasside eraldi hoidmine

Soomes algas kool kolme nädala eest. Selle aja jooksul on koolides ilmnenud esimesed koroonajuhtumid, mis on klasside kaupa lapsi karantiini sundinud. Valdav osa õpilasi saab siiski jätkuvalt rõõmu tunda kooliskäimisest väikeste ümberkorraldustega.

Helsingi äärelinnas asuvas Latokartano põhikoolis õpivad soome-eesti kakskeelses õppes paljud eesti lapsed. Uut normaalsust koolis iseloomustab klasside eraldi hoidmine – ülekoolilisi üritusi ei korraldata, söömas käiakse sööklas astmelise graafiku alusel, mõned klassid viivad lõunasöögi üldse klassiruumi ja söövad seal. Võimalikult palju õpitakse õues ja ka vahetunnid veedetakse õues, seda samuti niiöelda oma klassile ettenähtud alal. Kooli tulles püüavad lapsed omavahel hoida distantsi ja et vältida troppide teket uksel võib koolis käia välisjalanõudega. Klassis istuvad lapsed üksikult näoga ühes suunas.

Uus kord on rohkem rahu toonud.

"Lastele meeldib, kui igapäevane elu kulgeb rahulikult," räägib õpetaja Anne Ribelus-Jokela. "Näiteks naudivad lapsed klassis söömist, sest siin on vähem lärmi kui sööklas."

Rootsi: kevadine kogemus julgustas

Koroonaviirusega võitlemisel vastuvoolu ujunud Rootsi jättis põhikoolid ja lasteaiad avatuks kogu kevade jooksul. Riikliku terviseagentuuri analüüsi järgi ilmnes 1-19-aastaste laste hulgas 24. veebruarist kuni 14. juunini 1124 COVID-19 haigestumist, mis moodustab 0,05 protsenti sellest vanusegrupist. See jäi samasse suurusjärku laste ja noorte haigestumisega Soomes, kus olid koolid suletud.

Terviseagentuuri järeldus sellest oli, et koolide sulgemisel või avatuks jätmisel ei ole olnud otsest mõju viiruse levikule. Analüüs näitas ka seda, et rasked haigusjuhud jäid laste ja noorte seas haruldasteks.

Nüüd algas kool taas 20. augustil ja erinevalt kevadest pääsevad sinna ka keskkoolide ja ülikoolide õpilased.

Soovitused koolidele sarnanevad Rootsis teiste riikide soovitustele – hoidke distantsi, vältige suure hulga inimeste kogunemist, olge võimalikult palju õues, peske ja puhastage.

Nora Sööt käib Stockholmi Kungsholmeni muusikagümnaasiumi 12. klassis. Nende koolis hakkavad keskkooli lõpuklassid koolis käima üle nädala ja vahepealse nädala õpivad kodus nagu kevadel.

"Koolis meenutatakse õpilastele pidevalt, et peame üksteisest eemale hoidma siltide ja teibi abil ning õpetajate poolt," räägib Nora. "Suuremad loengud peetakse hetkel koolihoovis või jalkaväljakul."

Mure viiruse pärast on olemas, aga Nora sõnul on see noorte hulgas tunduvalt väiksem kui vanemate inimeste seas. "Noored on ikkagi noored. Koolis olles sõbrad kallistavad üksteist, väga vähesed hoiavad kahemeetrist vahet ja maske kannavad peamiselt ainult vanemad täiskasvanud," ütleb Nora. Nende klass unistab veebruarisse plaanitud reisist Aafrikasse Rwandasse.

Nora vend Edward käib Stockholmi Eesti kooli 6. klassis. See kool oli lahti kogu kevade ja Edward räägib, et praegu on muutunud ainult see, et söömas käiakse eri aegadel ja mõnes tunnis istutakse üksteisest kaugemal. "Vahetunnis istuvad paljud lapsed sohval, tihedalt üksteise kõrval ja mängivad telefonidega," ütleb Edward. Kõige popim mäng on Edwardi sõnul praegu BMX trikiratta mäng.

Laste ema Sirle Sööt on Rootsi Eestlaste Liidu esimees ja Stockholmi Eesti kooli lastevanemate kogu juhatuse liige. "Ikka oleme veidi murelikud ja loodame, et keegi ei haigestu," ütleb Sirle Sööt. "Aga oleme juba harjunud covidiga elama, sest väiksemad lapsed käisid kogu aeg kevadel koolis."

Läti: loodame parimat, aga oleme valmis ka distantsõppeks

Riia Eesti kool alustab 1. septembril. Ka siin peab kool jälgima, et klassid omavahel ei kohtuks, mis tähendab, et vahetundide ajal jäävad mõned klassid klassiruumi ja teised saavad koridoris joosta. Need ajad jagatakse klasside vahel ära. Vahetunde on lühendatud viie minuti peale. Ühe lõunavaheaja asemel on neid nüüd kolm, söömas käiakse kolme klassi kaupa.

Väiksemagi haigusega kooli tulla ei tohi. "Loodame parimat, aga ei kujuta veel täpselt ette, kuidas see koolitöö hakkab välja nägema," ütleb Riia Eesti kooli direktor Urve Aivare. "Ikka on ju ka õpetajatel vahel nohu või kurk haige ja sellega on tööl käidud."

Vajadusel on kool valmis distantsõppe ja digivõimaluste kasutamiseks räägib Urve Aivare. Need läksid käiku ka kevadel ja, kellel paremini, kellel vaevalisemalt, see õnnestus. 

Saksamaa: maskiga ja maskita

Saksamaal on reeglid suure riigi eri piirkondades erinevad. Kui maski kandmine poodides ja ühistranspordis on kohustuslik üle riigi, siis koolides on reeglid erinevad.

Kõige karmim on kord Nordrhein-Westfaleni liidumaal Lääne-Saksamaal, kus kõik peavad koolis päev otsa maski kandma. Valdavalt tuleb maske kanda kooli üldkasutatavates ruumides ja oma klassis mitte. Muud soovitused sarnanevad teiste riikide omadele – hoida distantsi, pesta käsi ja vältida õppijate segunemist.

Siiri Surén peab Berliinis kandma maski kooli siseruumides väljaspool klassi. Siiril midagi maski vastu ei ole, kuigi ilma oleks meeldivam. "Klassis sees seda ju õnneks kandma ei pea," ütleb Siiri.

Siiri ema Katri Soe-Surén ütleb, et lapsed kannavad maske üsna hea meelega. Kooli algust nende pere ootas. "Muidugi ma üritaks haigestumist võimalusel vältida. Aga ma ei arva, et hirmust midagi kasu oleks, ja pooldan pigem niinimetatud "cocooningu" ideed - et kaitsta väga sihipäraselt riskirühmasid, aga jätta lastele nende koolid, trennid, muusikatunnid, sünnipäevad, noortele nende peod, avatuks restoranid, kinod ja teatrid, eeldusel, et inimesed on mõistlikud ja ei roni haigena neisse kohtadesse," räägib Katri. "Ühesõnaga, elu peab edasi minema. Lapsed vajavad sotsiaalseid kontakte ja koduõpe oli tüütu."

Närvilisust ja kinni-lahti meeleolu on Siiri kooli aga juba jõudnud. Eelmisel nädalal ilmnes esimene haigestumine 5. klassis. Kogu klass ja nende õpetajad pandi karantiini. Kahtluste tõttu jäi vahepeal ära ka üks kooriproov ja paluti kodus hoida 3. klassi.

Üle Saksamaa on haigusjuhtumid esimese kolme koolinädala jooksul sajad õpilased ja õpetajad karantiini sundinud, sellele vaatamata ei ole koolid muutunud viiruse leviku pesadeks.

Belgia: maskid pähe

Kool algab 1. septembril ja valitsus on viiruse leviku tasemele vastavad juhtnöörid jaganud mitmesse faasi. On olemas roheline, kollane, oranž ja punane staadium. Lasteaialapsed ja esimese kuue klassi koolilapsed peavad koolis käima sõltumata olukorrast, vanemad lapsed jäävad punase staadiumi korral koolis käima üle nädala ja vahepealse nädala õpivad distantsõppel. Maski kandmine on kohustuslik kõigile alates 12 eluaastast.

Tormi Kolsar on 12-aastane ja seega hakkab tema igapäevaselt Overijse koolis käima maskiga. Tormi valmistus selleks juba suvel Eestis ja võttis siit kaasa "Kevadest" inspireeritud maski kirjaga "sa kurivaim". Selle sõna lubab Tormi belglastest klassikaaslastele ära seletada. "Maskiga on natukene raske hingata, aga mulle meeldib see mask väga, sest kui mu vennad pättusi teevad, siis ütleb mu vanaisa alati: "Sa kurivaim küll!""

Tormi ema Kairit Kolsar on Belgia Eesti Kooli ja Eesti Seltsi eestvedaja. Praegu on kõik kooli ja kultuuriürituste plaanid jõus. "Loodame, et olukord püsib stabiilne ning saame võimalikult palju plaane turvaliselt ellu viia," räägib Kairit Kolsar.

Hispaania: veel rohkem maske

Hispaania on praegu viiruse leviku tulipunkt Euroopas. Nii on mitmed lapsevanemad sel nädalal algava kooli pärast mures ja ei taha lapsi sinna saata. Samamoodi kõlavad Hispaania ajakirjanduses aga ka koolihirmu kritiseerijate hääled, kes leiavad et hullem on lapsi koolita jätta. Kooli eel ei ole lapsevanematel veel kohati täpset infot ja reeglid erinevad eri piirkondades. Mask on kohustuslik alates 6. eluaastast.

Alicante Euroopa kooli minev Martin on selleks valmistunud, maskivaru on olemas. Tema ema Reet Escribano on kooli lastevanemate komitee esinaine ja tema sõnul ei ole paljud lapsevanemad, nende seas tema ise kohustusliku maski kandmise üle kuigi rõõmsad. "Ma arvan et lapsed ei ole sellest veel täpselt aru saanud mis neid ees ootab," ütleb Reet Escribano.

Nende koolis tohib klassiruumis korraga olla 20 last ja suuremates ruumides 25 last. Lapsed erinevatest klassidest või niinimetatud mullidest või õppegruppidest ei tohi üldiselt kokku puutuda. Samas on mõned tunnid klassidel koos olnud ja need ikkagi toimuvad, sest kasutusel on maskid. Seejuures ei tehta aga grupi- ega paaristööd, vaid kõik istuvad omaette, hoides kohustuslikku 1,5-meetrist vahemaad.

USA – igas osariigis isemoodi

USA-s on viiruse levik praegu samuti laialdane. Koolide avamine ja seal kehtestatavad reeglid on suuresti osariikide ja kohalike võimude asi.

Massachusetts´is Walpoles algab kool sel aastal tavalisest veidi hiljem 14. septembril. Seal lähevad kooli Karina Branzetti lapsed Isabella ja Hendrik, Isabella läheb 10. klassi ja Hendrik 6. klassi. Lapsed jagati tähestiku järgi kahte gruppi, A-K perekonnanimega lapsed lähevad kooli esmaspäeval ja teisipäeval, L-Z on koolis neljapäev ja reede. Kolmapäeval õpivad kõik lapsed kodus, et koolid saaks puhastatud. Soovijad saavad valida ka täiesti virtuaalse variandi.

"Reeglid on päris karmid," räägib Karina Branzetti. "Nii õpetajad kui ka lapsed peavad kandma maske, kätepuhastus on pidev. Klassis võib olla kuni 10 last ja peetakse 2+2 vahet. Päeva jooksul on maskivabad hetked. Nii palju kui võimalik vahetab klassi õpetaja ja mitte lapsed. Keskkoolis on tunniplaanis ainult 4 ainet ja nii saab aasta kava tehtud poole aastaga ja siis teised 4 ainet tehakse kevadel. Tunnid on umbes 70 minutit, pikemad, kui tavaliselt, et saaks kogu plaani tehtud ja oleks vähem liikumist."

"Tunded kooli suhtes on vast veidi segased, kuigi ega me sellest suurt stressi endale ei tekita, elame üks päev korraga. Proovime perega kõigeks valmis olla," ütleb Karina Branzeti. "Reaalsus on, et arvatavasti võib ka meil kogu koolitöö virtuaalseks minna. Ootame-vaatame. Lapsed tahaksid ikka natukenegi normaalsust oma ellu tagasi, meie ka. "

Hiina – tervisekontroll enne kooli algust

Riigis, kust uus viirus liikvele läks, avavad koolid uksed samuti sel nädalal. Suures riigis on reeglid eri piirkondades ja koolides samuti erinevad.

Hangzhous elab Miko Raud, kes töötab õpetajana ja kelle poeg nimega Eesti käib sealses koolis. Nende koolis kehtib Raua sõnul nõue, et kaks nädalat enne kooli algust peavad õpilased olema provintsis tagasi ja ei tohi sellest väljapoole reisida. Teiseks peavad vanemad koolile kaks korda päevas hommikul ja lõunal teatama õpilase kehatemperatuuri. Need, kes õigel ajal tagasi ei tulnud, peavad tegema koroonaviiruse testi. Kooli tulles hakatakse samuti kontrollima kehatemperatuuri.

Mask on kohustuslik kooliteel, koolis see kohustuslik ei ole, aga osa inimesi kannab seda sellegipoolest. Sööklas on laudadele pandud kilest vaheseinad. Koolid olid lahti ka kevadel aprillist juunini, siis käisid sööklas ainult kõige väiksemad lapsed, kes sõid laudades ühekaupa.

"Kõik lapsed ja vanemad ootavad hetkel pikisilmi kooli minekut," räägib Miko Raud. Nende koduprovintsis on viimastel kuudel leitud vaid üksikud haigusjuhtumid, mujal esineb viirust rohkem ja seal võivad ka ettevaatusmeetmed olla rangemad.

Aafrika: epideemia võimendab muid probleeme

Lõuna-Aafrika vabariigis elava Piret Vilborni tütar Freya õppis kevadel e-õppes. Koolide sulgemine tõi tema sõnul Aafrika riigis kaasa näljas lapsed ja mahajäämuse õppetöös ja nii avati kõik koolid juuli alguses taas, kuigi viiruse levik suurenes. Kool jagas maske, klassid poolitati, igal hommikul mõõdeti kõigi laste ja õpetajate temperatuuri.

"Õnneks anti vanematele valida, kas saata laps kooli tagasi või jätkata e-õppega. Viimase valiku tegi pool meie klassi õpilastest, minu tütar nende hulgas," räägib Piret Vilborn. Teda ei veennud selgitused, et kool on lastele ohutu. Kaks nädalat pärast kooli algust haigestus klassijuhataja ja jäi veerandi lõpuni haiguslehele. Koolis käinud õpilased saadeti kaheks nädalaks isolatsiooni, infot selle kohta, kas keegi veel haigestus, ei jagatud.

Nüüd algab kool pärast kolmenädalast vaheaega taas 1. septembril. Riik on isolatsiooni taset langetanud, igapäevane nakatumiste arv on langenud ja lapsed saavad hübriidõppe raames taas 2-3 päevaks nädalas tagasi kooli, seda maskis ja distantsi hoides.

"E-õpe nõudis lisapingutust," räägib Piret Vilborn. "Positiivne oli see, et last ei pidanud millekski sundima ja see ühise tegemise ja koos õppimise vahva tunne, mis meil tütrega seoses koduõppega tekkis. Lisaks arenesid minu teadmised afrikaani ja suulu keele osas. Meeldis see, et nägin, mida kolmanda klassi laps siin õpib. Eriti avaldas muljet eluks vajalike teadmiste tund (life skills - inglise keeles), kus õpetati libauudiseid tegelikest eraldama ja ise filmi tegema."

Freyale meeldis koduõpe väga, sest ülesanded said enamasti neljapäevaks tehtud ja reede jäi vabaks. Tore oli oma rütmis õppimine ja see, et rohkem aega jäi raamatute lugemiseks. "See aasta on pannud meid paljusid asju teisiti tegema ja teisiti mõtlema," ütleb Piret Vilborn.

Liisa Schuh töötab lasteaiakasvatajana Keenias Nairobis Saksa koolis, kus on koos lasteaed ja põhikool. Kõik koolid on Keenias jätkuvalt kinni ja tunnid käivad interneti vahendusel nii lasteaias kui ka koolis.

"Internetiga on tihti probleeme, me ei kuule või ei näe teineteist korralikult," räägib Liisa Schuh. Lapsed tahavad teiste lastega kokku saada ja mõned neist on seetõttu kurvad. Nii lapsed kui ka õpetajad väsivad arvuti taga kiiremini ära.

"Koroonakriisi hea tagajärg on see, et lapsed on palju kodus ja vanematega koos ja paljud lapsed on saanud iseseisvamaks ja loomingulisemaks," räägib Liisa Schuh. Pettumust valmistab see, et kõik poed, hotellid ja muud asutused on lahti, aga koole ei tohi endiselt lahti teha. "See on muidugi arusaadav, sest paljudes koolides ei ole vett, et käsi pesta või raha, et osta maske või desinfektsioonivahendeid. Samas me õpetame nüüd juba märtsis saadik interneti kaudu ja see on ikka väga väsitav."

Koroonaaja kooli erilised pildid maailmast

Tai lapsed õpivad eriliste barjääridega eraldatult, kuigi haiguse levik riigis on väike. Kooli kinnitusel on neil sel aastal ühtlasi tavalisest vähem muid külmetushaigusi. See on justkui lisaboonus viirusevastase võitluse eest.

Lääne-Indias Dandwali külas on aga lapsed kogunenud kuulama salvestatud tunde, mida nad ei saanud interneti vahendusel omandada interneti puuduse tõttu. Koolilaua asemel on maapinnale joonistatud ringid, mis aitavad teistest eemale hoida.

Koolide pingutused näevad maailmas välja mitmesugused, aga siht on neil üks, et koroonaaeg ei tooks kaasa koolita jäänud põlvkonda.