Osa riigikogulasi soovib komisjonide töö taas kaugistungitele viia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põhiseaduskomisjoni istung kevadel, videosilla vahendusel osaleb istungil komisjoni liige Hanno Pevkur.
Põhiseaduskomisjoni istung kevadel, videosilla vahendusel osaleb istungil komisjoni liige Hanno Pevkur. Autor/allikas: Erik Peinar/riigikogu

Riigikogu komisjonidel seisab sügisistungjärgu alguses ees otsustamine, kuidas hiiliva teise koroonalaine taustal korraldada tööd komisjonides. Mõned saadikud, kellega ERR rääkis, leiavad, et turvariske elektrooniline koosolek ei kätke ning vajadusel võiks võimalus kaugistungiteks säilida.

Põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa ütles ERR-ile, et hetkel on plaan toimida tavapärase korra järgi, kus kaugistungeid pole plaanis.

"Mulle pole ka teada, et keegi riigikogu liikmetest oleks avaldanud soovi alternatiivset suhtlusvahendit kasutada. Vähemalt EKRE fraktsioonis. Olen aga veendunud, et kui selline erisoov esitatakse ja asjaolud on mõistlikud, siis see soov ka rahuldatakse," lausus Puustusmaa.

"Üldiselt ma aga ei poolda nn segaistungeid, kus on digi- ja tavakoosolek koos, sest see on tehniliselt pisut arusaamatu ja vajaks testimist," lisas ta.

Võimalikest turvariskidest rääkides ütles Puustusmaa, et kaugistungi läbiviimine on komisjoni tasandil ohutu ja probleem taandub pigem eetikale.

"Eelkõige sellele, kas osavõtjad on piisavalt hoolikad ja istuvad ikka ise arvuti ees või mitte ning muud sellise käitumisega kaasnevad aspektid. Senine praktika siiski ei kinnita arvamust nagu oleks turvarisk suur," sõnas Puustusmaa.

Põhiseaduskomisjoni liige Taavi Rõivas (RE) ütles ERR-ile, et komisjoni istungi läbi viimist tuleks otsustada sõltuvalt viiruse olukorrast.

"Riigikogu täiskogu peab niikuinii kokku tulema. See, kas komisjonid toimuvad füüsiliselt või elektrooniliselt, ma arvan, et siin oleks mõistlik järgida seda, milline on viiruse olukord. Kui see olukord peaks märgatavalt halvenema, siis minu isiklik eelistus oleks, et on loodud võimalus soovi korral inimestele ka kaugtöö korras osalemiseks," ütles Rõivas.

Rõivase sõnul distantsilt koosoleku läbi viimine turvariske endas ei kätke. "Komisjoni istungil ei käsitleta niikuinii selliseid asju, mis sisaldavad riigisaladusi või midagi sarnast. Tavaliste riigikogu komisjonide pidamiseks on Teams täiesti piisavalt turvaline lahendus," lausus Rõivas.

Rõivas rääkis, et oluline on see, et riigikogu saaks oma tööd jätkata igas olukorras.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets (SDE) ütles, et kevadel jäi põhiseaduskomisjonis antud teemat arutades kokkulepe, et suveni toimuvad komisjonide istungid distantskorras ja sügisel peaks hakkama toimima taas tavakorras komisjonide istungite pidamine. Vahepeal pole aga selles osas arutelu olnud.

Läänemetsa sõnul on distantskoosoleku puhul halb, et see ei ole nii vahetu, kui füüsiline koosolek. "Seal on võimalik, et osa infost jääb ütlemata ja eriti kui sa oled opositsioonist, siis sa ei pruugi nii kergelt oma küsimustele vastuseid saada," ütles Läänemets.

Selle eest, et koosolek oleks turvaline ja seal räägitud info kuhugi edasi ei liiguks, vastutab Läänemetsa sõnul iga saadik ise.

Läänemets ütles, et tema pooldab elektroonilistest koosolekutest loobumist, samas võiks tema sõnul vajaduse korral jätta võimaluse elektrooniliseks koosolekuks.

Iga komisjon otsustab oma töökorralduse ise

Riigikogu kantselei asedirektor Antero Habicht selgitas ERR-ile, et kuna kevadistungjärgul leiti, et tänane õiguslik regulatsioon võimaldab komisjonide töökorraldust kaugosaluse kaudu, siis on võimalik, et seda praktikat ka jätkatakse, ent tänase seisuga otsustab iga komisjon oma töökorralduse ise.

"Kevadistungjärgul kujunes komisjonides kolm eristatavat komisjoni istungi vormi. Traditsiooniline füüsiline istung. Kogunemine täies koosseisus kaugosaluse kaudu. Kolmandaks nö hübriidistung ehk kogunemine selliselt, et osad komisjoni liikmed on kohal füüsiliselt ja teised osalevad kaugosaluse kaudu. Võib oletada, et komisjonide töökorralduse vormi küsimus tõusetub taas komisjonides esimestel istungitel," rääkis Habicht.

RIA küberintsidentide osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer rääkis, et mistahes kaugtöö puhul on tähtis, et inimesi, kes seadmeid ja konkreetsed tarkvara kasutavad, on koolitatud neid ka kasutama. Nad peaksid teadma, kuidas konkreetseid tehnilisi lahendusi kasutada.

"Tehnilise nurga alt on tähtis, et kaugtööga liituvad kolleegid oleks selgelt tuvastatud ning liitumisel oleks kasutatud mitmetasemelist autentimist. Ehk siis koosolekuga liitumiseks ei tohiks piisata ainult lingist. Samuti tuleb tähelepanu pöörata, et andmesideühendus oleks tugevalt krüpteeritud," lausus Tammer.

Kui need tingimused on täidetud, siis kerkib Tammeri sõnul suure tõenäosusega peamiseks murekohaks kaugöö lahenduse töökindlus ehk siis kas see peab koormusele vastu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: