Eesti pooldab EL-ile ühtsete reisireeglite kehtestamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonatestimine lennujaamas
Koroonatestimine lennujaamas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti ministrid pooldavad Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ettepanekut kooskõlastada Euroopa Liidu riikide koroonaviirusest tingitud reisimispiirangud ja -reeglid. Eesti on teinud ka oma ettepanekud.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et ta täielikult toetab president Macroni üleskutset vältida Schengeni sees piiride sulgemist ning koordineerida reisimispiirangute seadmist EL-i siseselt. Eesti on esitanud ka oma ettepanekud, kuidas seda teha, mida EL-is suursaadikute tasemel kolmapäeval ja tervisevaldkonna ministrite tasemel reedel arutatakse.

Eesti ettepaneku kohaselt võiks esiteks olla EL-is ühtne skaala, mille alusel viiruse levikut hinnatakse ja meetmeid tarvitusele võetakse. Teiseks on oluline jätta avatuks piirid Schengeni-siseselt. Kolmandaks peaks kehtestama üleminekuaja, mis jätaks riikidele ja inimestele reageerimisaja plaanide muutmiseks ning neljandaks tuleks luua karantiininõude kõrvale alternatiiv vabatahtliku testimise näol, nii nagu Eesti septembrist kehtestas.

Ka sotsiaalminister Tanel Kiik peab koordineeritumat tegutsemist mõistlikuks.

"Puudutab see siis testimise poliitikat, maskikandmist, eneseisolatsiooni kohustusi. Ühene lähenemine aitaks nii ettevõtteid kui ka Euroopa Liidu riikide elanikke," ütles Kiik ERR-ile.

Ta tunnistas, et keeruliseks teeb ühtsete reeglite kehtestamise ja arusaamale jõudmise asjaolu, et nakatumine erineb riigiti kümnetes kordades, mis muudab riikide arusaama turvalisest nakkustasemest erinevaks.

"Positiivne oleks, kui suudaksime läbi Euroopa nakkushaiguste tõrjekeskuse töötada paremini välja riikide hidamise protokolli või standardi. See ei vaataks pelgalt positiivsete testide arvu, vaid suudaksime hinnata ka seda, kui palju on üldse konkreetne riik teste teinud, kui palju on viirusekoldeid, kui palju on tegemist üleriigilise levikuga. Kui me suudaks pakkuda ühtse lähenemise, kas konkreetne riik tervikuna on nakkusohtlik või konkreetne regioon nakkusohtlik," selgitas Kiik, lisades, et need riskihinnangud oleksid aluseks reisipiiranguid ja eneseisolatsiooninõudeid seadvatele otsustele.

Tema hinnangul ei saa seda hindamist jätta riikide endi õlule, sest igaüks läheneks hindamisele muidu erinevalt ja sellest sünniks üksnes segadust.

Ohupiiri hindamine

Välisminister Urmas Reinsalu on nõus, et EL-i tasemel peab kehtima üks nakatunute arvu piirmäär, millest lähtuvalt piiranguid seada. Praegu on see paljudel Euroopa riikidel 16 nakatunut 100 000 kohta, ent on ka neid, kel see määr on kas kõrgem või madalam. Eesti nakatumise määr on praegu 15,7 inimest 100 000 kohta, mis tähendab, et 3. septembril ületab Eesti suure tõenäosusega 16 nakatunu piiri 100 000 kohta, mis asetab meid paljudes riikides "punasesse" nimekirja.

Reinsalu aga pelgalt seetõttu piirangute arvu kergitama ei tõttaks.

"Ma ei kiirustakse seda numbrit muutma veel praegu lihtsalt survega, et see tekitab ebamugavust praegu," ütles välisminister, lisades, et küsimusele, kas piirmäära peaks tõstma, peaksid vastama tervishoiueksperdid.

"Tähtis on, et need numbrid oleksid arusaadavad ja arusaadavalt tuletatud," tõhutas Reinsalu. "Kas muuta numbreid või muuta neid ohutusmeetmeid erinevates valgusfooritasemetes, neid ettepanekuid on kindlasti mitmeid, mida arutada."

Balti riigid jätkavad ka nn Balti reisimulli arutamist, sõltumata ülejäänud EL-i võimalikest piirangutest. Lätil on kolmest riigist kõige madalam nakatunute määr, seega sõltub suuresti neist, kas vaba liikumine Balti riikide vahel jätkub. Leedus tõusis nakatunute määr 16 inimeseni 100 000 kohta ja ka Eesti on seda piiri kohe ületamas.

Toimetaja: Mall Mälberg, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: