Eesti ja Leedu nakatunute arv on jõudnud 16-ni 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul, ent Läti näitaja on mitu korda väiksem, hoides Euroopa madalaima nakatumistasemega riigi tiitlit. Ka kevadise puhangu ajal püsis Läti nakatumistase Eestist ja Leedust madalam ning koroonasurmasid on neil kevadest alates samuti vähem olnud. Millega on seletatav Läti edu nakkuse leviku madalal hoidmisel, kahe märksa kõrgema nakatumisega riigi vahel?

Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits ütleb, et lõpuni ei saa välistada ka lihtsalt juhust, ent juhib tähelepanu, et Läti on oma koroonameetmetes kogu aeg Eestist rangemat joont hoidnud. Nii on Läti kevadest alates enamiku osa ajast kultuuri- ja meelelahutusasutuste lahtiolekuaega piiranud ehk öine pidutsemine oli baarides välistatud ning seda joont on väikese suvise pausiga üsna järjest hoitud.

Samuti on Lätis olnud hiliskevadest alates koroonatestimisele pääsenud ilma perearsti saatekirjata. Eesti on oma seisukohti testimises pidevalt muutnud, varakevadel pääsesid vahepeal testimisele ainult vanemaealised ja krooniliste haigustega riskigruppi kuuluvad inimesed. Ka nüüd peab perearst inimese sümptomite põhjal otsustama, kas anda talle saatekiri prooviandmiseks, ehkki nüüdne soovitus on seda kergekäeliselt väljastada.

"Lätlased reageerisid ka algsetele kolletele kiiresti ja jõulisemalt," tunnustab Merits.

ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond nõustub, et Läti haiguste kontrolli ja ennetamise keskus on suutnud nakatumise allikaid, koldeid ja lähikontaktseid kiiresti ja põhjalikult kindlaks teha ning isoleerida. Ja mitte üksnes - ka kontroll isolatsioonireeglite täitmise üle on tõhus, Läti politseile on selleks lisaressurssi eraldatud. Selle tulemusel on kümneid tuhandeid inimesi kontrollitud, tehtud on ka trahve.

Samuti on Läti sadamates ja lennujaamas koroonatestimist juba pikalt korraldanud, Eesti alustas sellega alles nüüd.

"Läti valitsus on arvestanud väga täpselt epidemioloogide seisukohtadega, Eesti moodi rapsimist pole olnud," lisab Kond. "Lätis on algusest peale olnud selgem liin, mida nad teevad ja mida ei tee. Näiteks koolide jaoks on eraldi mudelid välja töötatud, kultuuriasutuste jaoks kehtestatud piirangud. Lätlased on kogu aeg olnud eestlastest ettevaatlikumad. Kogu ühiskonna distsiplineeritus on olnud parem kui Eestis."

Nii on Lätis kevadest alates olnud kasutusel meetmed kauplustes, lennujaamades jm ühiskondlikes kohtades. Üksnes suvel, kui nakatumine ära kadus, pidas ka Läti rangete piirangutega vahet.

Balti mulli hädaks nimetab Kond asjaolu, et kolm riiki kasutab erinevaid meetmeid viirusega võitlemiseks. Näiteks Leedu nõuab maskikandmist siseruumides, Eestis aga pole maski kohustuslikuks tehtud. Ka nakatumise piirarvud, millega riiki pääseb ja millega mitte, on riigiti erinevad. Kui Eesti välisminister Urmas Reinsalu paneb põhiauru sellele, et keelitada lätlasi oma piirarvu 16 kergitama, et Eesti piirangutest pääseks, siis tegelikult tuleks ehk hoopis meetmeid ühtlustada, et sarnast tulemust saavutada. Olukorras, kus Eesti soovitab rahvusvahelist reisimist sootuks vältida, avab ettevaatlik Läti hoopis uusi lennuliine, millega, tõsi küll, kaasneb ka kahenädalane karantiininõue.

Ent veel üks oluline asjaolu seisneb selles, et Lätis hakkab haigushüvitis jooksma esimesest haiguslehele jäämise päevast. See motiveerib inimesi haigena koju jääma. Eestis, kus esimest kolme haiguspäeva ei hüvitata, pärsib see asjaolu ka haigena kojujäämist.

Nakatumisnäitajad pole võistluse koht

Eesti teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar ei taha aga nõustuda, et Lätis seis parem on kui Eestis.

"Mei ei saa öeda, et meil on kohutavalt halvasti läinud. Lätis on nakatumise näitajad väiksemad, aga ega meie numbrid ju ka väga kõrged ole," leiab ta. "Kui nakatumiste uus tõus hakkas, vaatasin, et meil on uue tõusuga surnud üks inimene ja Lätis neli inimest. On see siis parem tulemus?"

Lutsar ütleb, et Läti suurem suletus on küll hoidnud nakatumiste arvu madalama, ent majandus pole sellest võitnud.

"Läti on olnud hästi kinni. Kõik asutused on kinni, üritused keelatud, väga paljud kohad suletud. Läti majandusel läks ka kehvemini kui Eesti majandusel," leiab Lutsar. "Siin ei ole päris õige seda võistluseks teha."

Lutsar tõdeb siiski, et tema jaoks on mõistatuseks, mismoodi Läti suutis nakkuse oma hooldekodudest eemal hoida, kui Eestis sai räsida üks vanadekodu teise järel - see on ilmselt üks nende edu võtmeid.

"Võib-olla Läti suur pluss ongi, et nende naabrid on Eesti ja Leedu, kes on n-ö esimsed väravad – Leedu püüab kinni nakatunute liikluse, mis tuleb Euroopa poolt ja Eesti selle, mis tuleb Venemaa poolt," pakub Lutsar, lisades, et kuigi ka Lätist on mõned koroonajuhtumid Eestisse sisse toodud, on peamised sissetoodud juhud tulnud siiski Soomest ja Venemaalt.

Isolatsioonireeglit rikkuvate inimeste trahvimist, nii nagu Läti teeb, Lutsar õigeks ei pea.

"Siis võib-olla inimene üldse ei ütle, et ta on haige ja ta ei tulegi testima. Me peame endalt küsima, mida me tahame. Kui eesmärk on nakatumise numbrid võimalikult madalad hoida, siis on kõik need meetodid õiged. Kui aga eesmärk on, et meie meditsiinisüsteem hakkama saaks ja laseks inimestel normaalset elu elada, oleksid hoopis teised soovitused," viitab Lutsar teadusnõukoja soovitustele, mis näiteks üleriigilist öist alkoholimüügikeeldu seni pole toetanud.

Ent Lutsar ei usu ka, et lätlased trahvihirmus oma haigust varjaks ja hoiduks lihtsalt testimisele minemast.

"Ei usu, et lätlased haigust lihtsalt varjaks, kuigi noorel inimesel ei ole see raske. Aga vanemad inimesed satuksid siis paratamatult haiglasse ja see oleks ju juba välja tulnud," põhjendab Lutsar.