Rahandusministeeriumi prognoos: 2021. aasta SKP nominaalkasv 6,4 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1599449340000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi uue majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalkasvuks 2021. aastal 6,4 protsenti. Prognoosi kohaselt on majanduskriisi põhi läbitud ja järgmisest aastast hakkab majandus taastuma.

Tänavuseks majanduse nominaalkasvuks prognoosiv rahandusministeerium -5,6 protsenti. SKP reaalkasvu näitajad on prognoosi kohaselt tänavu -5,5 ja 2021. aastal 4,5 protsenti.

Kevadel, koroonakriisi haripunktis, näitasid erinevad prognoosid Eesti SKP-le tänavu 10-14 protsendi suurust langust.

"Eestil on sel aastal läinud oodatust paremini, kui me kevadist prognoosi tegime, siis meil oli pessimistlikum vaade. Sama võib öelda meie naabrite kohta," ütles rahandusminister Martin Helme prognoosi esitlusel. "Eestil on läinud Euroopa keskmisest kõvasti paremini."

Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud töötajaid koondama ja palku langetama. Prognoosi kohaselt on tänavuse aasta palgakasvuks 1,3 protsenti, tuleval aastal langevad palgad 0,9 protsenti. Palgakasvu taastumist ootab ministeerium 2022. aastal. Tööpuudus jääb aga pikemaks ajaks kriisieelsest ajast kõrgemale.

Helme märkis, et ebaproportsionaalselt suure löögi all on olnud turismisektor, mis on Eestis aga suhteliselt väikse kaaluga, kuna tegemist on sektoriga, kus on ühed madalaimad palgad. Tema sõnul võiks õigesti käitudes asendada teenindussektoris kaotatud tööd töökohtadega, kus on parem palk.

Tarbijahinnaindeks langeb prognoosi kohaselt tänavu 0,2 protsenti. Tuleval aastal kerkivad tarbijahinnad 1,4 protsenti, 2022. aastal kiireneb hinnatõus 2,2 protsendini.

Valitsussektori võlakoormus kasvab tänavu üle kahe korra 18,2 protsendini SKP-st ning 2024. aastaks kerkib see 31,1 protsendini SKP-st. Riigieelarve negatiivset rahavoogu perioodil 2020–2024 rahastatakse võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.

"Sisuliselt me räägime sellest, et meil on kaks kaotatud aastat. Oleme selle aasta alguse jõukuse tasemel tagasi 2022. aastaks," ütlesHelme.

Helme ei välista, et tulevatel aastatel peab riik leidma eelarves kärpekohti. "Ei välista seda, et me leiame riigieelarves mõistlikke kokkuhoiukohti, aga suurt massilist kärpimist ma ei pea tõenäoliseks, sest see aeglustab majanduse taastumist," ütles ta.

Kriisist taastudes maksukoormus langeb, kuna keskmine palk kasvab SKP-st oluliselt aeglasemalt, samal ajal väheneb saastekvootide müügitulu ja taastuvad pensionimaksed. Kui tänavu moodustab maksukoormus 33,8 protsenti SKP-st, siis tuleval aastal 32,4 ning 2022. aastal 31,3 protsenti

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: