Lauri sõnul tegi valitsus kriisis mõningaid õigeid otsuseid, nagu näiteks palgatoetuse meetme rakendamine. "Asjaolu, et me suutsime hoida oma ettevõtted töös ekspordi mõttes oli kindlasti abiks. Ja ka see, et inimesed peale seda perioodi, kus me istusime kodus, läksid siiski välja ja päris rõõmsalt tarbisid selle suve jooksul, ja päris palju kodumaiselt see kindlasti aitas kaasa," märkis ta.

Sesteri sõnul on peale suvise majandusprognoosi esitlemist jõutud valiku kohta, kust saab edasi teha poliitilisi otsuseid. "Praegusel hetkel teame milline on majandusprognoos, milline on hetke kaardistus, röntgen," rääkis ta.

"Valitsus tegi kiirelt ja õigeid otsuseid, mis andiski võimaluse nentida, et majanduslangus ei tulnud teises kvartalis selline nagu me eeldasime. Nüüd teades täna, kus me oleme, milline on tänane lähtepositsioon, hakkab ette rulluma erinevate poliitiliste valikute kohad: mida lähitulevikus saame teha, kas üldse saame teha ja millised on poliitilised valikud tulevikus," rääkis Sester.

Lauri nentis, er rahandusministeeriumi prognoosi järgi võib oodata majanduse üsnagi kiiret taastumist. "Kui nüüd selle prognoosi järgi asjad käituvad, siis tundub, et järgmise aasta lõpuks oleme selles seisus, kus enne kriisi olime," sõnas ta.

"Minu arvates ei ole keegi vaielnud, et selles kriisis on mõistlik laenu võtta. Eesti saab võtta laenu ja saab mõistliku hinnaga võtta laenu. Küsimus on selles kui palju me võtame ja milleks me seda laenuraha kasutame," märkis ta.

"Kui me praegu vaatame seda prognoosi, mis meil ette on pandud eelarve osas, siis 10 miljardit saadakse ju nende seadustega ja nende kokkulepetega, mis praegu on juba olemas. Kui sinna tulevad muud kokkulepped peale ja kuskilt kokku ei hoita ehk kulusid ümber ei tõsteta, siis see tähendab seda, et me puudujääk ja võlakoorem, mis praegu projekteeritakse 10 miljardist ülesse võib osutuda kõvasti suuremaks," ütles Lauri.

Tema sõnul kõik valitusese meetmed majandust ei toetanud, kuna neid pole sisuliselt kasutatud või rakendatud. Lauri sõnul paistab, et praegu võetud laenuraha pole veel ära kasutatud. "Selle tõttu paistab, et see laenuraha mis oli mõeldud erinevate Kredexi ja EAS-i meetmete kaudu majandusse süstimiseks tundub kuluvat jooksvate kulude katteks," lisas ta.