Rahandusministeeriumi asekantsler: oluline on laenuraha kasutusvaldkond
Laenuvõtmine on oma olemuselt hea ja viib majandust edasi, kuid äärmiselt oluline on, kuhu ja kuidas laenuraha kulutatakse, arvas rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri ametikohalt lahkuv Dmitri Jegorov Vikerraadio saates "Uudis +".
Küsimus ei ole Jegorovi sõnul laenuvõtmise vajalikkuses, vaid selles, milleks laenu võetakse ja mis probleeme selle rahaga lahendama hakatakse.
Ta lisas, et teatav maksukoormus on riigi toimimiseks vajalik, kuid liiga suur maksukoormus pärsib majanduse arengut.
"Peab teadma, mida teadusel on öelda ühe või teise otsuse kohta. Kui miski on läbikäidud ja teada, siis selle reha otsa ei ole mõtet astuda," kommenteeris asekantsler riigi maksupoliitilisi otsuseid.
Jegorov ütles, et koroonakriis mõjutab majandust, mis omakorda mõjutab makse, kriisil maksudele otsene mõju aga puudub.
Maksupoliitika kujundamisega töötamine on pingeline
Maksuvaldkonnas on Jegorov töötanud juba alates 2001. aastast ning pidanud koos töötama paljude erinevate rahandusministritega. Oma rahandusministeeriumi tööstaaži juures tõi ta välja kolm kõige pingelisemat perioodi.
Esmalt 2015. aasta, kui kohe pärast valimisi anti kaks kuud aega, et muudatused ellu viia, sõnas Jegorov ja lisas, et ühiselt arvati ministeeriumis, et põhjalikuks analüüsiks on liiga vähe aega.
"Siis me ei teadnud veel, et 2016, kui koalitsioon vahetub, meile antakse kümme tööpäeva aega, et väga palju muudatusi ellu viia ja siis me ütlesime väga selgelt, et vead kindlasti tulevad ja nii paraku ka läks," ütles asekantsler järgmise perioodi kohta.
Kolmandaks tõi ta välja Eesti EL-i eesistumisega seotud aja, kuid nentis, et töö oli tulemuslik ning selle eest sai rahvusvahelisel tasandil palju kiita.
On ka palju töövõite
Edulugudeks peab Jegorov aga mitut erinevat asja, mille väljatöötamise juures ta suurt rolli mängis.
Nendeks on näiteks ettevõtluskonto loomine, ettevõtete 14-protsendiline tulumaks, kütuseturu korrastamine ja alkoholihologrammi kasutusele võtmine.
Kui Jüri Ratas sai peaministriks, siis muutus asekantsleri sõnul valitsuse asjaajamises üks oluline asi, nimelt ei kutsutud enam ametnikke aruteludele, vaid nad said teha esitlusi ja vastata küsimustele, kuid otsustele kaasa rääkida nad enam nii palju ei saanud.
"See on tegelikult hea, sest see sunnib igat ministrit pingutama ja teema endale oluliselt paremini selgeks tegema. /---/ Teisest küljest saame aru, et ükski minister ei saa kõiki teemasid endale lõpuni, detailideni selgeks teha," ütles Jegorov.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve