Kui üldhariduskoolid on haridus- ja teadusministeeriumi soovitusi kooliaasta alguseks erinevalt tõlgendanud ja erinevaid lahendusi leidnud, siis ülikoolid on omavahel võtnud sarnase suuna.

Nimelt on kõrgharidusasutused koostanud kas A, B ja C või rohelise, kollase ja punase stsenaariumi ning rõhuvad auditoorse õppetöö eelistamisele.

Tartu Ülikool ja koroona ABC

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis kirjutas septembrikuu numbris, et ülikool on välja töötanud kolm stsenaariumit: kõige positiivsem stenaarium A, kõige tõenäolisem stsenaarium B ja kõige rangem C.

Stsenaarium A näeb ette, et õppetöö toimub tavapäraselt, kuid üliõpilased ja õppejõud peaksid siiski hoidma distantsi ja oma käsi puhastama.

Teine stsenaarium on ülikooli töötajate sõnul aga kõige tõenäolisem, nimelt on siis viiruse levik ühiskonnas väike või mõõdukas. See tegevuskava näeb ette, et auditoorne ja virtuaalne õpe toimuvad samal ajal, kuid suuremad õppeained toimuvad ainult e-õppena.

"Kui õppetöös on üle 30 osaleja, tuleb inimesi hajutada, nii et ruumi täituvus oleks kuni 50 protsenti. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada maske või teha videoloeng," kirjutas väljaanne.

Näiteks on ühiskonnateaduste instituut öelnud, et sealsed üliõpilased peavad maski kaasas kandma, et vajadusel end ja teisi kaitsta. Delta hoones, kus õpivad näiteks majandus-, IT-, matemaatika- ja statistikatudengid, tuleb end iga loengu alguses eraldi veebiaadressil registreerida. Seda juhuks, kui keegi on nakatunud ning siis on lähikontaktsete väljaselgitamine lihtsam. Ka teiste teaduskondade tudengid peavad oma kohalolu õppetöös üles märkima.

Viimane ning kõige karmim plaan C tähendaks aga enamuse õppetöö toimumist virtuaalselt.

Näiteks on Tartu Ülikool juura kolmanda kursuse suunanud kaheks nädalaks distantsõppele, sest loengus käis nakkusega üliõpilane.

Tehnikaülikooli ingliskeelsed õppekavad suunati distantsõppele

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles teisipäeval ETV saates "Terevisioon", et distantsõppele on saadetud kõik ingliskeelsed õppekavad ning üks eestikeelne õppekava.

Voll selgitas, et teisipäevase seisuga oli nakatunud üheksa TTÜ tudengit, kellest kaheksa olid välismaalased.

"Tehnikaülikool on töötanud välja kolm stsenaariumit, /---/ valgusfoorisüsteemis roheline, kollane ja punane värv. Hetkel oleme rohelises värvis, see on vilkuv roheline," ütles Voll.

Õppeprorektor selgitas, et ülikool soovib kasutada hübriidõpet ehk osa loenguid toimuks veebis, teised auditoorselt ning praktikumid ja laborid jääksid avatuks. Samas on rohelise taseme juures auditoorsed loengud täiesti lubatud.

Ülikooli kodulehel on kirjas, et rohelise taseme puhul on Tallinnas või mujal õppetöö toimumise piirkonnas vähem kui 25 uut viirusesse nakatunut 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.

Karmimate meetmetega on kollane plaan, mille puhul on nakatumisnäit 25-49 uut viirusjuhtumit. Kui rohelise taseme juures on maski kandmine vabatahtlik, siis kollase juures on see soovituslik. Kollase taseme puhul võivad auditooriumid olla vaid poolenisti täidetud ning toimub hübriidõpe, mille juures eelistatakse elektroonseid kanaleid.

Viimane ehk punane tase tähendaks täielikult veebipõhist õppetööd ning äärmisel juhul on lubatud kontaktloengud väikestes gruppides, kus maskikandmine on kohustuslik. Punase tasemeni jõudmiseks peab nakkusnäit 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul olema vähemalt 50.

Olenemata stsenaariumist, tuleb kõik loengutes osalenud tudengid registreerida.

Tallinna ülikoolis on samuti valgusfoorisüsteem ja ka sinine tase

Sarnaselt TTÜ-ga on Tallinna Ülikool (TLÜ) kehtestanud samuti värvidepõhise süsteemi. Tasemete nakkusnäidud on omavahel identsed, kuid teisipäeval teatas TLÜ oma üliõpilastele, et kui auditooriumi täituvus on ületanud 50 protsendi, peavad kõik kandma maski.

Samas TLÜ kollane tase tähendab seda, et õppetöös osalevad üliõilased peavad ülikooli territooriumil veetma võimalikult vähe aega, tuleb järgida hajutamisreegelid ning maski kaasaskandmine on kohustuslik.

"Õppejõul, kui ta asub üliõpilasest rohkem kui kolme meetri kaugusel, on õigus mitte kasutada maski õppetöö ajal. Kui vastavat kaugust ei ole võimalik tagada, siis peab ka õppejõud kandma maski või korraldama õppetöö distantsõppes," on kirjas ülikooli koostatud juhendis.

Punase taseme korral läheb õppetöö üle veebipõhiseks, kuid ülikoolis kohapeal jätkub töö ainult siis, kui see on täiesti vältimatu.

Sinine stsenaarium tähendab aga valitsuse väljakuulutatud eriolukorda, mil valitsus kehtestatab ise vastavad korraldused.

TLÜ tudengid peavad end sõltumata tasemest kõikides loengutes registreerima.

Maaülikool pole kindlat plaani koostanud

Maaülikooli kodulehel on kirjas, et tudengid peaksid oma käitumises lähtuma terviseameti juhenditest. Üliõpilastel soovitatakse vältida rahvarohkeid kohti, hoida teistega distantsi ning kanda kaasas maski.

"Ülikoolis puuduvad hetkel piirangud õppetöö läbiviimiseks ning õppejõud lähtub õpetamisel tema hinnangul parimast õpetamise viisist. Senisest enam võib toimuda aga e-õpet," seisab ülikooli kodulehel.

Kunstiakadeemiasse saab sisse vaid uksekaardiga

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ruumidesse pääseb kodulehe andmetel vaid ajavahemikus kell 8.00-23.00 ja seda ainult uksekaardiga.

Kaitsemaski peab EKA-s kandma juhul kui ruumis on rohkem kui 30 inimest või kui aulas on enam kui 90 inimest. Lisaks on välja toodud üks suurem auditoorium, kus peab olema rohkem kui 45 inimest, enne kui maskikandmine kohustuslikuks muutub.

Kõik tudengid peavad maski ette panema ka siis, kui õppejõud seda nõuab või kui saabutakse kõrge viirusohuga riigist ning on tehtud negatiivse tulemuse andnud koroonatest, kuid töö tõttu ei saa kahte nädalat eneseisolatsioonis olla.

Eraldi stsenaariumeid EKA koostanud pole.

EMTA individuaalõpet ei saagi kaugõppele viia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kommunikatsioonijuht Ebe Pilt ütles ERR-ile, et maskikandmine on EMTA ruumides soovituslik, kuid reaalselt kannavad maske vähesed.

"Õppetöös oleme vajadusel valmis distantsõppele minema, alustades nendest õppeainetest, mis toimuvad loenguformaadis ning mida on pisut lihtsam distantsile viia. Kuid valmistume ka selleks, et vajadusel korraldada ka individuaalõpe ümber, nagu seda üsna edukalt ka kevadel tegime," ütles Pilt, kuid tõdes, et on ka erialasid, mille juures võib see võimatuks osutuda.

Pilt tõi näideteks ooperistuudio, klaveriõppe ja koorijuhtimise.

Eraldi COVIDI-stsenaariumeid EMTA koostanud ei ole, sarnaselt EMÜ-le rõhutakse terviseameti soovitustele. Pilt lisas, et kõik välistudengid on oma õppejõududega personaalselt suhelnud ning läbinud kohustusliku karantiiniperioodi.