Asendusõpetajate leidmine võib olla sel sügisel raske ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Koroonaviiruse võimaliku puhangu hoogustumise korral võib koolidel olla raske asendusõpetajaid leida.

Kuigi 1. septembril rõõmustati, et tunde saab taas koolis pidada, alustas mõni kool osalise distantsõppega, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Õppetöö on Vanalinna Hariduskolleegiumis korraldatud nii, et alates 7. klassist on lapsed kaks nädalat koolis ja ühe nädala distantsõppel.

"Põhimõte on muidugi see, et me üldse püüame rohkem oma lastele õpetada või see, kuidas iseseisvalt õppida, kuidas oma aega planeerida, kuidas toime tulla. Ja muidugi antud olukorras püüame ka vähendada natuke seda, et kontaktide tihedus oleks nii suur," rääkis hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen.

"Arvestades kõike seda, mida me kevadel läbi elasime, siis ma arvan, et pool muna on ikkagi parem kui tühi koor. Loomulikult meile kõigile meeldib olla ikkagi koolipäevas kohal ja näha oma õpilasi silmast silma," ütles hariduskolleegiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maris Vaher.

Kuu aja pärast hakkavad ka viiendatel ja kuuendatel klassidel olema distantsõppepäevad.

Tallinna külje all Rae vallas asuvas Järveküla koolis alustasid 1.-9. klassi 703 last sel nädalal kontaktõppega. Aga ka seal tehakse ettevalmistusi osaliseks distantsõppeks alates 4. klassist.

"See süsteem hakkaks meil tulema oktoobrist nii, et õpilased on nädal koolis, nädal kodus ja trimestri viimane nädal on tagasiside nädal. /... Aga tundub, et on mõistlik enne selle kuu jooksul õpetajad-õpilased omavahel tuttavaks teha, sest uusi õpetajaid on palju, uute ainetega kohtumine, et ka aru saada, mis ainet ma üldse õppima hakkasin, ja uuesti meelde tuletada kõik need digikeskkonnad," selgitas Järveküla kooli direktor Mare Räis.

"Aktuaalne kaamera" rääkis ka kolme lapse ema Helen Oravaga, kelle laste koolides on praegu tavapärane kontaktõpe. Kevadise distantsõppe ajal juhendas Helen aga lisaks oma lastele ka teisi lapsi ja selle kogemuse põhjalt ütleb ta, et kõige keerukam on distantsõpe põhikooliastmes.

"Põhikoolis, kui koormus on suurem, umbes 6., 7., 8. klass. Lapsel on seitse tundi päevas. Iga õpetaja annab e-kooli ülesanded, siis väga paljudel juhtudel on vaja lapsel juhendamist ja selgitust. /.../ Ei ole normaalne anda lapsevanemale seda vastutust ja ülesannet igapäevaselt. Jah mingeid kokkuleppeid võib teha, aga siis see ongi kokkulepe kooli ja lastevanemate vahel," rääkis ta.

Ka Vanalinna Hariduskollegiumi ja Järveküla kooli vanemate seas on neid, kes on uue korralduse pärast pahased. Koolide juhid aga ütlevad, et uus süsteem ei ole kevade kordus.

"Me väga tõsiselt vaatame praegu läbi ainekavasid, et mis on need ülesanded, mida me peame tegema õpetajaga koos või need teemad, mis vajavad õpetaja pikemat selgitust. See ei ole see distantsõpe, mis oli kevadel, kus tegelikult ju vanematele tõesti langes õpetaja roll ja tihtipeale nad võtsid selle ka ise. Aga see on nüüd juba plaanitud nii, et tõesti laps sellega toime tuleks," ütles Räis.

"See on igaühel erinevalt ja igaühel võib erineva koha peal raskusi tekkida, vanematel ei pruugi sugugi kerge olla, aga püüame olla koostöös ja leida neid lahendusi, mis konkreetsele perekonnale sobivad," rääkis Nigesen.

Haridusministeeriumil puudub praegu ülevaade, kui erinevalt on koolid õpet alustanud. Kaardistama hakatakse seda siis, kui kooliellu on rohkem sisse elatud.

Haridusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ei leia, et osalisele distantsõppele läinud koolid oleks üle reageerinud.

"Ma üldse ei arva, et see on ülereageerimine. Ja seda ka täiesti koroonaväliselt, sest kevadine distantsõppe kokkuvõtmine meie jaoks näitas seda, et distantsõpe on üks õppimise viise, mis osadele õpilastele väga sobib," ütles ta.

Kevadine distantsõpe koormas lisaks lapsevanematele ka õpetajaid.

"Koormust tõstab tegelikult see, et kui mul on õpilased klassis, siis väga palju nende küsimusi saab lahendada ära jooksvalt. Ja ütleme, et kui viiel inimesel või kümnel inimesel on enam-vähem samasugune küsimus, me saame kohe vastata. Praegusel hetkel ikkagi Zoomi kaudu, eriti kui ma annan individuaalse töö, siis me väga osavad ei olnud selles, kuidas lahendada neid jooksvaid kiireid küsimusi. See on ajamahukas," kirjeldas Maris Vaher.

Õppetöö planeerimine on värske pilguga üle vaadatud, aga muresid on veel, näiteks asendajate leidmine.

"Koormuse tõus on nende (õpetajate) mure, haigestumine on nende mure. Ja see, et ei ole asendajaid, on ka nende mure, sest kellegi teise tööd iseendale võtta, kui sul on 21 normkoormusega kontakttundi nagunii, koormab omakorda neid ja nende tervist," ütles Mare Räis.

"Jah, see on kindlasti hästi suur probleem. Ei tea, kuidas sellega saab edasi minna, aga me oleme kavandanud seda, et need ained, mis on gruppides, saab sellisel juhul teha ühes grupis ja õpet diferentseerida. Ja eks juhtkond on ka see, keda saab rakendada, mõnikord saab ka aidata inimene, kes ei ole selle valdkonna spetsialist otseselt," rääkis Kersti Nigesen.

"Me ei oska prognoosida, kuivõrd massiivne see probleem on ja kindlasti ei ole ministeeriumil ka sellist asendusõpetajate tagavara võtta. Eks lahenduste leidmine peab algama kooli tasandist, kohaliku omavalitsuse tasandist," kommenteeris Vinter-Nemvalts.

Arvestades, et koju peab õpetaja jääma nüüd ka vähimagi haigussümptomiga ja ka koroonaviiruse kandja lähikontaktsena, võib eeldada, et sellest saab tõsine probleem.

"Ma oleksin väga seda meelt, et me räägime läbi nende sektoritega, kus praegu inimesed tööta jäävad. Usun, et hotellinduses on piisavalt palju neid emasid-isasid, kes on valmis olema kas või soe keha klassi ees ja viima õpetaja juhisel tunde läbi. Ma olen ise mõelnud, et ma pöördun küll meie vallajuhtide poole, et otsime endale partnerid, kes tuleksid tundi asendama, neid inimesi ju ometi peab olema. Üleskutse - tulge," rääkis Järveküla kooli direktor.

1. klassi astujate arv püsib lähiaastail stabiilne

Haridusministeeriumi andmetel alustas 1. septembril oma esimest kooliteed 14 200 last. Sarnaseks jääb 1. klassi astujate arv ka lähiaastatel, prognoosib statistikaamet.

Statistikaameti analüüs näitab, et rekordarv lapsi alustas kooliteed taasiseseisvumisaja algusaastatel. 1995. aastal alustas kooliteed 22 800 last. Siis hakkas õpilaste arv järsult langema, kukkudes kümne aastaga 12 000 lapseni. Sellele järgnes kasv, mille tipp oli 2015. aastal, mil 1. klassi läks 15 500 last.

Selle numbrini ei jõua laste arv enam nii pea ja aastaks 2030 prognoosib statistikaamet esimese klassi astujate arvuks veidi üle 13 000.

Õpilaste arvu kahanemine tähendab, et viimase kümne aastaga on kahanenud ka üldhariduskoolide arv. Kui 2010. aastal oli neid haridusministeeriumi andmetel 545, siis sel aastal on neid 510.

Üldhariduskoolide sekka kuuluvate erakoolide arv on aga samal ajal kasvanud. 2010. aastal oli neid 33, sel aastal 56.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: