Müller kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti Panga soovitused riigieelarve teemal on alati lähtunud samast loogikast – heal ajal tasub olla kokkuhoidlik, et raskel ajal saaks lisakulutustega majandust toetada. "Praegu on kriis ja mõistlik majandust toetada," märkis Müller, aga lisas, et lõputult seda teha ei ole mõistlik.

"Majanduseksperdid on ühel nõul, et 2020 ja ka 2021 vajab majandus tuge riigi lisakulutuste näol, sest kriisi mõjud ei kao hetkega," kirjutas Müller.

Mülleri sõnul on tegu ajutiste kulutustega, nagu töötutoetused ja ümberõppekulud, Kredexi käendused, mis majanduse taastudes pole enam vajalikud.

Majanduse taastudes pole põhjust eelarvet puudujäägis hoida

Ebakindluse tõttu on aga Mülleri hinnangul raske kindlalt prognoosida, kas Eesti majandus taastub aastal 2022 või pisut hiljem. "Paindlikkus peab säilima, aga pikaajaline vaade riigi rahanduses olema selge," leidis ta.

"Kui Eesti majandus aastaks 2022 taastub, pole seejärel enam põhjust kriisiaja lisakulutusi teha ja eelarvet suures puudujäägis hoida," kirjutas Müller.

Majanduse taastumist kriisieelsele tasemele 2022. aasta jooksul prognoosis rahandusministeerium värskes majandusprognoosis.

Müller märkis, et eelarve mõne aasta pärast tasakaalu viimine ei nõua kärpeid võrreldes kriisieelse kulutuste tasemega. "Kui majandus on taastunud, siis ei ole enam vaja kriisiaegseid ajutisi toetusi. Uueks lähtekohaks ja võrdluspunktiks ei peaks aga olema erakordne 2020 kulutuste tase," kirjutas Müller.

"Olulist lisahoogu saavad riigieelarve ja Eesti majandus Euroopa Liidu fondidest, sealhulgas lähiaastatel täiendavalt ka uuest nn. Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise fondist. Vastavalt väiksem peaks olema surve riigi kulutusi ja investeeringuid katta laenurahaga," lisas ta.

Riigi kulutused on liiga kõrged juba viimased neli aastat

Müller nentis, et majanduse taastudes eelarve tasakaalu viimine võimaldab kriisi järel üsna tagasihoidlikku kulutuste kasvu. "See on nii, kuna kulutused olid majanduse seisu ja tulusid arvestades liiga kõrged juba 2016-2019. See ei tähenda, et mõistliku tasakaalu poole ei peaks püüdlema," hindas Müller.

"Mõistagi ei ole tark riigil planeerida püsivalt suuremaid kulutusi kui laekub riigieelarvesse maksu- jm tulusid. See tähendaks püsivate kulude tegemiseks raha laenamist ja pidevat laenukoormuse kasvu, mis ei ole pikaajaliselt vastutustundlik strateegia," kirjutas keskpanga juht.

"Riigi poolt pidev üle jõu elamine teeb meid kõiki lõpuks vaesemaks – hinnad tõusevad kiiremini, Eesti ettevõtetel on kõrgemate hindade tõttu raskem eksportida, sest me tooted ja teenused on kallimad ja lõpuks satuvad ohtu töökohad ja kestlik palgakasv," lisas ta.

Mülleri sõnul tuleb laenud kunagi ka tagasi maksta ning samuti on mõistlik laenuvõimet säilitada ka tulevaste kriiside jaoks.

"Valimistel toetuse saanud poliitikud peavadki otsustama, kuhu riigi raha kulutada, sest inimesed on neile selleks loa andnud. Soovides kulutuste taset püsivalt tõsta, saab seda teha suurendades riigi maksutulusid või kärpides vähemoluliseks peetavaid seniseid muid kulutusi," lõpetas Müller.

Müller teatas, et Eesti Panga värskem prognoos valmib septembri lõpuks.