Avalikus teenistuses töötavate inimeste arv püsis mullu pea muutumatu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahandusministeerium
Rahandusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigi ja omavalitsuse ametiasutustes töötas mullu 27 628 avalikku teenistujat, avalik teenistus moodustas Eesti tööhõivest 4,2 protsenti. Seda on 43 ametniku ja 16 töötaja ehk 0,2 võrra rohkem kui 2018. aastal. Kümne aastaga on avaliku sektori töötajate arv vähenenud üheksa protsenti.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul inimeste ootused avalikele teenustele kasvavad, mistõttu on neid vaja igapäevaselt paremini korraldada.

Avalikest teenistujatest töötas 22 059 riigi ametiasutustes ning 5569 omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku avalikest teenistujatest olid eriteenistujad ehk politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad ja teised, selgub avaliku teenistuse 2019. aasta aruandest.

Eriteenistujaid oli mullu kokku 10 147. Eriteenistujad moodustavad 37 protsenti avalikust teenistusest, nende hulk suurenes 1,1 protseni. Kõige rohkem eriteenistujaid on teenistuses politsei- ja piirivalveametis, kellele järgneb 27 protsendiga kaitsevägi ning 20 protsenti on ametis päästeametis.

"Aastaga on 77 sõdurit rohkem, 32 politseinikku-piirivalvurit, 10 diplomaati välisteenistuses," ütles riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnna juhataja Raido Roop pressikonverentsil.

Avalikus sektoris kokku töötas mullu täistööajale taandatuna 132 333 töötajat, kellest ligikaudu 88 protsenti olid ametis valitsussektoris ja 12 protsenti muus avalikus sektoris. "Iga kümnes inimene töötab avalikus sektoris ja iga kahekümnes on ametis avalikus teenistuses," rääkis Roop.

Kõige rohkem avaliku sektori töötajaid on ametis Tallinnas. Protsentuaalselt on töötajatest enim avaliku sektori töötajaid aga Ida-Virumaal ja Tartumaal.

Ametiasutustes kasvasid palgad mullu ligi 10 protsenti

Eesti keskmine brutokuupalk oli mullu 1407 eurot, mis kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 7,4 protsenti.

Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk kasvas aastaga 9,8 protsenti 1599 euroni. Riigi ametiasutuste keskmisest oluliselt kõrgem on keskmine kuupõhipalk ministeeriumides, kus see oli 2157 eurot ning põhiseaduslikes institutsioonides ja riigikantseleis, kus see oli 2090 eurot.

Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1877 eurot, kasvades aastaga 8,6 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 5,3 protsenti 1692 euroni. Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 9,9 protsenti 1494 euroni.

Ülejäänud valitsusasutustes ning siseturvalisuse asutustes ja kaitseväes on keskmine kuu põhipalk vastavalt 1546 eurot ja 1507 eurot.

Aabi sõnul on riigiasutuste palgatase on olnud palju aastaid töö keerukust arvestades erasektorist maas, Aabi sõnul on mitmes valdkonnas viimastel aastatel üritatud mahajäämust vähendada.

"Sel aastal on riigiasutuste kuupõhipalga keskmine mahajäämus erasektori palga mediaanist 12,4 protsenti. Käärid tippspetsialistide vahel on veelgi suuremad. Riigi tippspetsialistide ja esmatasandi juhtidel on palga mahajäämus erasektorist keskmiselt -17 protsenti."

"Suurte riigitöötajate gruppide, näiteks õpetajate, erihoolekandeasutuste töötajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate palgatase on paranenud ja selle üle on ainult hea meel," lisas minister.

Ta märkis, et mis saab tuleval aastal, on valitsuse otsustada. "Tunnetus on see, et järgmisel aastal avalikus teenistuses palgad ei kasva," sõnas ta. "See on poliitiline otsus, mis tuleb riigieelarve koostamise käigus langetada," nentis Aab.

Keskmine avaliku teenistuja töötaja on 43,5 aastane, naisi on ametis rohkem

Avaliku teenistuja keskmine vanus oli möödunud aastal jätkuvalt 43,5 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on ametis veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on rohkem nooremaealisi mehi.

Kõrgharidusega inimesi on avalikus teenistuses oluliselt rohkem kui riigis tervikuna. Kõikidest Eestis hõivatutest moodustavad kõrgharidusega inimesed 42 protsenti, avalikest teenistujatest on kõrgharidus suisa 61 protsendil inimestest.

Aabi sõnul peab avalik teenistus käima kaasas globaalsete tehnoloogiatrendidega eriti praeguses erakordses olukorras, kus koroonaviiruse pandeemiast tingituna peab harjuma üha suurema paindlikkusega töötamise viisides ja teenuste osutamises.

2019. aastal oli avalikus teenistuses personali koguvoolavus 12,6 protsenti ja
vabatahtlik voolavus 8,1 protsenti. Võrreldes 2018. aastaga jäid nii
koguvoolavus kui vabatahtlik voolavus samale tasemele.

Roopi sõnul on voolavus murekohaks näiteks vanglaametnike seas, kus riik kulutab palju ressurssi ametnike väljaõppe peale.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: