EKRE esitas koalitsioonipartneritele eelnõu abielu mõiste rahvahääletusest. EKRE ettepaneku kohaselt küsitakse tuleva aasta kohalike omavalitsuste valimistel ka abieluteemaline küsimus. Madise ütles esmaspäeval, et Eestis ei saa rahvahääletuse käigus küsitlust läbi viia, vaid hääletusele tuleb panna seaduseelnõu.

Oskate ehk lahti seletada, millega nüüd ikkagi tegu on? Küsitluse, hääletuse või referendumiga? Ja mis vahe neil on?

Eesti põhiseadus lubab ainult rahvahääletust, mille tulemus on kõikidele riigiorganitele kohustuslik. Küsitlust ei ole Eesti põhiseaduses ühegi seadusega ette nähtud, ja sellest tulebki õiguskantsleri roll, mis on seadustes kirjas: hinnata, kas see küsimus, mida rahvahääletusele pakutakse, on niisugune, et see vastus on siduv, et ega tegu ei ole petukaubaga.

Eesmärk oli anda märku. et see sõnastus, mis oli pakutud koalitsioonileppes, ja ka see, mis jõudis täna (esmaspäeval – toim.) avalikkuse ette, on põhiseadusega vastuolus, et riigikogu liikmetel on võimalik küsimust parandada.

Küsimuse puhul tuleks tõesti jõuda selleni, et kui eesmärk on kindlustada abielu institutsiooni, siis pannakse rahva ette kas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ise – sellisel juhul kantakse pärast rahva otsust see muudatus, antud juhul ilmselt paragrahvi 27, et abielu on mehe ja naise liit, põhiseadusesse sisse, ja see asi on selge. Teine viis abielu institutsiooni kehtestada on esitada aus ja selge riigielu küsimus, aga mitte selle kohta, kas kunagi tuleks muuta põhiseadust, sest see tõesti viitab justkui arvamusküsitlusele.

On aus ja konkreetne küsimus, ja kui vastus on jah – abielu peaks jääma mehe ja naise liiduks, siis igasugune seadusemuudatus, mis oleks sellega vastuolus; igasugune katse muuta praeguse perekonnaseaduse paragrahv üks lõiget üks, mis ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, või paragrahvi kümme, mis ütleb, et samasooliste abielu on kehtetu algusest peale, oleks põhiseaduse vastane.

Mis oleks teie hinnangul hea lahendus antud olukorrale?

Kui riigikogu enamusel on soov see rahvahääletus korraldada, siis tuleks küsimus sõnastada nii, et see on põhiseaduspärane ja vaadata hoolega, et rahvas petta ei saaks. Kui tahetakse muuta põhiseadust, tuleb rahva ette esitada põhiseaduse muutmise eelnõu, mitte küsimus, kas keegi peaks kunagi sellise eelnõu esitama. Kui tahetakse abielu institutsiooni kiiremini kindlustada, nii nagu peapiiskop (Urmas Viilma) küsis kantslerilt, siis on tõesti võimalik teha lihtne, selge, aus küsimus, näiteks, kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks.