"Rahvahääletus võib ka olla küsitlus. Me võime ka referendumiks alati nimetada. Referendum on siis rahvahääletuse kaudu, mingite asjade teada saamine või otsustamine. See, mismoodi me ta leppisime kokku koalitsioonilepingus, mis on ka meie praeguse eelnõu sisu, on põhiseaduse järgi "muu riigielu küsimuses rahva küsitlemine". Ta ei ole juriidiliselt siduv asi. Ta ei ole eelnõu, mida me heaks kiidame, vaid ta on rahvalt arvamuse võtmine, aga tema poliitiline kohustus poliitikutel selle järgi toimida... Minu meelest ei ole võimalik seda mitte järgida," vastas Helme ERR-i küsimusele, kas tegemist saab olema rahvaküsitluse või rahvahääletusega.

EKRE koostatud eelnõu järgi toimuks rahvahääletus kohalike valimiste päeval ehk 17. oktoobril 2021. Rahvahääletusele tuleks selle järgi küsimus: "Kas Te toetate ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lausega "Abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline püsiv liit"? Küsimusele saaks vastata "jah" või "ei".

Helme sõnul aitaks rahvaküsitlus vähendada ühiskondlikku lõhet, mis on kooseluseadusega tekkinud.

"See aitaks selle teema nii-öelda lõplikult magama panna. See annaks poliitikutele selge suunise ja mandaadi ühte või teistpidi käituda. Ta vähendaks ka seda võõrandumist rahva ja poliitukute vahel," selgitas Helme.

"Kui referendumilt tuleb "jah" sõna, siis me teeme veel selle riigikogu koosseisu ajal vastava põhiseaduse muudatuse läbi kahe koosseisu," lubas Helme.

Helme: õiguskantsleri seisukoht on poliitiline

Õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, et kohalike valimistega ühel päeval rahvaküsitlust korraldada ei ole mõistlik, nimetas Helme poliitiliseks.

"Keegi ei ole tõstatanud teemat, et see on kuidagi seadusevastane või siin on juriidilised komplikatsioonid. See on väärtusküsimus või poliitilise eelistuse küsimus. Õiguskantsler sekkus poliitilisse diskussiooni selle seisukohavõtuga. Ma oleks eelistanud, et ta ei sekkuks," ütles Helme.

Helme sõnul ei saa olla juttu rahvaküsitlusest mõnel teisel päeval, kui kohalike valimiste päeval. "Ma ei näe vajadust selliseks kompromissiks," ütles Helme.

"See on meie jaoks väga põhimõtteline asi. See on meie jaoks üks olulisemaid väärtusasju, mille me koalitsioonilepingusse sisse saime ja kui me seda asja ära ei tee, siis on koalitsioon lakanud toimimast," märkis Helme.

Helme sõnul saab küsimusele vastata ka elektrooniliselt.

Helme rääkis, et valimisteenistus peab leidma võimalused nii kohalike valimiste kui ka rahvaküsitluse tulemuste loendamiseks.

Eelnõus seisab, et rahvahääletuse korraldamise eeldatavad kulud on 1 766 000 eurot.