"On riike, kus rahvahääletus võib olla lihtsalt rahvaküsitlus, kus küsimus ongi rahva arvamuse teada saamiseks. Eestis see nii ei ole. Eestis on rahvahääletuse otsus alati siduv ja on ka selgelt öeldud, kes saavad osaleda," ütles Madise.

"Põhiseadus paneb selle paika. Kuna rahvahääletus on Eestis selgelt siduva tulemusega, see on väga oluline riigielu sündmus, siis osalevad ainult täisealised Eesti vabariigi kodanikud, kelle teovõimet ei ole valimisõiguse osas piiratud," lisas Madise.

EKRE esimees Martin Helme ütles esmaspäeval ERR-ile, et rahvahääletus võib ka olla küsitlus.

Madise rõhutas, et kui on soov muuta Eesti vabariigi põhiseadust, siis tuleb hääletusele panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

EKRE koostatud eelnõu järgi toimuks rahvahääletus kohalike valimiste päeval ehk 17. oktoobril 2021. Rahvahääletusele tuleks selle järgi küsimus: "Kas Te toetate ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lausega "Abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline püsiv liit"? Küsimusele saaks vastata "jah" või "ei".

Ülle Madise tõdes, et nii ei saa küsida kui riigikogust 3/5 ei ole sellega nõus. Ta rõhutas ka, et sellise sõnastuse puhul ei saa tulemused olla riigikogu liikme jaoks kohustuseks.

"Kui rahva ette pannakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu näiteks nii, nagu meedias avaldati, nagu Martin Helme seda välja pakkus ja kui rahvas vastab jah, siis selle järel kantakse see muudatus põhiseadusesse. Aga siis peab olema see rahvahääletusel eelnõuna ja eelnõuna saab panna ainult siis, kui selle otsuse teeb vähemalt 61 riigikogu liiget. Abielu institutsiooni kindlustamiseks on ka teine tee. Sel juhul põhiseaduse tekst ei muutu. Aga inimestelt küsitakse, kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks. Kui vastus on jah, siis see on siduv kõikidele riigiorganitele," selgitas Madise.