Freeh'ga töötav Eesti investeerimispankur: ma pole riiki esindanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601102880000 | amCalendar}}
Ragnar Meitern
Ragnar Meitern Autor/allikas: Scanpix/Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Eestlasest investeerimispankur Ragnar Meitern, kes võttis rahandusminister Martin Helme sõnul esimesena ühendust Louis Freeh' advokaadibürooga ning kes töötab nüüd Freeh' meeskonnas, ütles ERR-ile, et tema enda töös huvide konflikti ei näe ja ta ei tegelenud büroo väljavalimisega.

Mis teie täpsem taust on?

Ma olen peaaegu 25 aastat töötanud rahvusvahelises panganduses investeerimispankurina ja strateegilise nõuandjana. Ja seda tehes kõige suuremates maailma finantsinstitutsioonides – Citigroupis, Standard Charteredis ja ING-s. Ja see ongi põhimõtteliselt mu taust ja ma olen Eestist pärit.

Kuidas te sattusite rahapesu teemaga tegelema?

Ma olen väljastpoolt jälginud ja olen alati olnud Eestiga ühenduses, et mis siin toimub. Ja kurb on olnud vaadata, kuidas selle rahapesuga siin on tegeletud. Selles suhtes, et Eesti on saanud suurt mainekahju ja seda kindlasti võivad teile rääkida kohalikud pangad, võivad sellest rääkida ettevõtjad.

Ja samal ajal, kui vaadata, mis on toimunud Põhjamaade pankadega, nende maine kindlasti ei ole samal määral kannatanud. Sellepärast ma olen jälginud, mis on toimunud. Kui sain aru, et uuel valitsusel on tahtmine selles suunas midagi teha, siis ma tahtsin vaadata, kas ma saan sellega kaasa aidata.

Mismoodi aitamine käib?

Eelmisel aastal ma aitasin rahandusministeeriumil ja nende meeskonnal luua suhteid erinevate õigusabibüroodega. Kuna mul on endal suhted olemas nii-öelda suurte, kõige suuremate õigusabibüroodega kui ka spetsialiseeritud õigusabibüroodega nii Londonis kui Ameerika Ühendriikides. Seal ma kaasa aitasingi.

Mida see tähendab, kas te soovitasite konkreetset bürood? Rääkisite te Martin Helmega?

Martin Helmega kohtusin ma esimest korda, kui me käisime New Yorgis. Me kohtusime White & Case'iga näiteks (Martin Helme käis Ameerika Ühendriikides visiidil oktoobris 2019 – toim). Siin on ka teised bürood, keda ma olen talle tutvustanud.

Aga praegu olete tööalaselt seotud Louis Freeh bürooga?

Põhimõtteliselt büroo siis, FSS või Louis Freeh advokaadibüroo teeb minuga koostööd, kus ma aitan neid teatud punktides. Et saada kiiresti ülevaadet Põhjamaade ja Baltikumi pangandussüsteemist.

Samal ajal aitan ka neid, kui neil on seda vaja, teatud punktides ka rahvusvahelisest pangandusest ja erinevatest rahapesu situatsioonidest. Aga seda siis, kui neil on seda vaja.

Kas Louis Freeh büroo pöördus teie poole hiljem, pärast lepingu sõlmimist riigiga?

Ma olin nendega ühenduses juba enne. Sest see oli üks nendest firmadest, mida ma tutvustasin Martin Helmele.

Te ise arendasite suhteid, otsisite seda bürood ja nüüd ise olete selle võitja teenistuses, kes seda lepingut täidab. Kas te ise näete siin huvide konflikti?

Huvide konflikti ei näe. Sellepärast, et mina ei olnud üks nendest inimestest, kes seda konkurssi läbi viis. Ja sellepärast ma ei näe huvide konflikti. Ma ei olnud kunagi kuidagi seotud konkursi läbiviimisega, nende tingimuste loomisega ja lõpliku otsuse tegemisega.

Kuidas te kommenteerite süüdistust, et pakkuma kutsuti kolm bürood, millest kahe puhul oli ministrile eelnevalt huvide konflikti oht teada?

Minu meelest see ei olnud kindlasti ette teada. Ma tean, et ka need teised bürood tegid eelpakkumised ja näitasid huvi, et Eesti Vabariiki selles valdkonnas nõustada.

Nagu ma aru saan, lõplikult nad siiski otsustasid, et neil on teatud huvide konfliktid või on probleem sellega, et tegelikult suuremalt osalt õigusabibüroosid ei taha riiki esindada selles situatsioonis. Kuna neil on eksisteerivad kliendid, kes maksavad neile hästi palju raha. Seda siis pankade poole pealt või siis riikidest, kust rahapesu nii-öelda tuleb.

Väite, et tänu teile Martin Helme suunas lepingu kindlale büroole, lükkate te ümber?

Selle ma lükkaksin ümber küll kindlasti, jah. See ei olnud nii, et see suunati kindlale büroole. Nagu te teate, olid seal erinevad bürood konkursis, kellega räägiti. Osa neist suured, osa neist teised. Kahjuks osa büroosid otsustasid pakkumist mitte teha ja seda ei olnud ette teada, kuni lepingu tingimused on nii-öelda välja käidud.

Kuidas teie oma tööd edasi teete?

Minu roll on üsna väike edasi minnes. See suur töö ikkagi viiakse läbi FSS-i poolt. Kes on, nagu teate täna ka (kolmapäeval – toim.) Tallinnas ja kohtuvad Eesti erinevate õiguskaitse institutsioonidega, et alustada koostööd selles valdkonnas.

Nemad viivad seda tööd edasi. Muidugi, kui on vaja neile strateegilist nõu või teatud punkte, siis seda ma ka teen.

Martin Helme kommentaar

Tema (Ragnar Meitern – toim.) oli üks neist inimestest, kes aitas meil välja sõeluda või üles leida ja osadel puhkudel ka kontakti luua nende rahvusvaheliste õigusbüroodega, keda me otsisime.

Kuna ta on pikalt-pikalt töötanud Londonis finantssektoris, puutunud kokku just selle maailmaga, siis piltlikult öeldes, tal on väga väärtuslik telefoniraamat. Ma oletan, et kui ta nende firmadega suhtles, siis neil mingi üksteisemõistmine oli, et ta oma vahendustasu neilt saab, kui see on edukas vahendamine.

Ma arvan, et see oli enam vähem standardne jutt kõigiga. Ma tõesti ütlen, et ma sellesse ei sekkunud ja ei küsinud temalt kunagi üle, kuidas ta seda näeb.

Aga see pole selles maailmas midagi ebatavalist, et tulemustasu põhiselt võetakse ta pärast lepingusse kaasa. Ja nüüd on küsimus, mida opositsioon üritab väita, et ta töötas ühe spetsiifilise firma kasuks, noh, ma arvan, et ta töötas lihtsalt tulemuse nimel.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: