Värskelt ametisse saanud valitsus teatas 18. veebruaril, et lõpetab lepingu advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan. Kohe pärast seda kirjutati sellest ka advokaadibüroole. Seejärel on ministeerium ja advokaadibüroo vahetanud kaheksa kirja, kuid lepingu lõpetamiseni pole veel jõutud.

"Meie soov on enne koostööle lõpliku joone allatõmbamist saada rohkem infot, mis siis selle poole aasta jooksul tehtud on," rääkis rahandusministeeriumi nõunik Erki Peegel ERR-ile.

Louis Freeh' advokaadibürooga sõlmis rahandusministeerium lepingu läinud aasta juunis. Toonase rahandusministri Martin Helme sõnul oli Freeh' ülesanne koguda Eestist infot, mis aitaks Ameerika ametiasutusi sealsetes rahapesu-uurimistes. Tänuks selle eest lootis Eesti saada osa Skandinaavia pankade trahvirahast.

"Põhimõtteliselt tegelesid nemad vilepuhujate otsimisega ja nende vilepuhujate info vahendamisega ametivõimudele," selgitas Helme. "Inimesed tegelikult täiesti hea meelega tulid ja rääkisid ja tõid dokumente ja seletasid lahti, missugused olid need skeemid või tööprotseduurid."

Helme lisas, et advokaadibürooga suheldes ei pidanud inimesed kartma, et avameelsusest ise uurimise alla satuvad.

Tema sõnul õnnestus info kogumine eriti Danske panga uurimises. "Seda infot nad ei korjanud kokku rahandusministeeriumile, mina seda infot ei näinud ja seal juures ei olnud," märkis Helme. "Nad viisid selle info otse Ameerikasse erinevatele uurimistele. Neid on seal riigi tasandil, osariigi tasandil, seal käivad mingid tsiviilvaidlused."

Ministeerium: mille eest maksti 581 500 eurot?

Aga nüüd tahab rahandusministeerium neid teadmisi ka endale saada. Erki Peegel kinnitas, et ministeerium soovib muu hulgas teada, kellega büroo on kohtunud, missugust infot on kogutud ja missugused dokumendid selle infokogumise jooksul saadud. Peegel ütles, et kirjavahetus advokaadibürooga on olnud sõbralik ja üht-teist on ministeerium juba kätte saanud.

"Siiani see info, mis saadud on, on üsna napp ja loomulikult on meie huvi saada täiendavat infot," lisas Peegel samas. "Siiski on ju advokaadibüroole riigi poolt makstud ligi 600 000 eurot. See on ju päris suur summa," märkis Peegel.

Martin Helme aga ütles, et algusest peale polnudki ette nähtud, et rahandusministeerium kogutud infole ligi pääseb.

"Meie ülesanne oli luua raamistik, mis võimaldab neil uurimistel ja rahapesuvastasel võitlusel toimida. Ja me pidime olema vahemehed, kes kokku viivad neid erinevaid asutusi," selgitas Helme.

ERR küsis ka Erki Peegli käest, kas lepingu järgi on advokaadibürool üldse kohustus kogutud infot ministeeriumiga jagada. Peegel vastas, et ta ei soovi praegu detailidesse laskuda.

"On loogiline, et tehtud tööde ülevaade edastatakse kliendile," lisas Peegel.

Aga missuguste dokumentide alusel on advokaadibüroole makstud 581 500 eurot?

"See on makstud arvete alusel, kus on juures olnud üsna lakooniline tööde ülevaade," vastas Peegel seepeale.

Martin Helme kinnitas, et arvetega andis büroo tõesti kaasa nii tehtud töötunnid kui ka nimekirja tegevustest. Aga sellega kontroll ei piirdunud.

"Regulaarselt, enam-vähem üle kahe nädala, tegid nad ülevaate minu nõunikele ka veebikoosoleku vormis, kus nad kirjeldasid, mida nad on vahepeal teinud," rääkis Helme.

Paraku ei tööta ükski neist nõunikest enam rahandusministeeriumis ning sestap on see info ministeeriumi jaoks kadunud. Ühtegi kirjalikku märget nendest koosolekutest maha ei jäänud. "Meil seda infot ei ole," tunnistas Peegel.

200 000 eurot maksmata arveid

Advokaadibürooga sõlmitud leping näeb ette ülempiiri ehk üle kolme miljoni euro ei tohiks Eesti lepingule kulutada. Selle summa sees on väljamaksed toimunud vastavalt tehtud töödele. Sestap ei mõista Martin Helme, miks üldse tuleb leping nõnda konkreetselt ära lõpetada.

"Tegelikult piisab sellest, kui nad ütlevad, et ärge järgmist etappi täitma hakake ja see leping sisuliselt lihtsalt raugeb," märkis Helme.

Sellisel puhul pääseks Eesti ilmselt ka umbes 60 000-eurosest leppetrahvist. Aga Erki Peegli sõnul pole info ainus kokkusõlmimata köieots.

"Hetkel on meil üleval jaanuaris ja veebruaris tehtud tööde arved. Nende kahe arve kogusumma on paarsada tuhat eurot praegusel ajal," rääkis Peegel.

Ka nende arvete kohta küsis ministeerium täpsustusi, et selgust saada, mida konkreetselt selle raha eest tehti. Erki Peegel kinnitas, et ministeerium pole valmis neid arveid tasuma enne, kui saab kätte kogu küsitud info, mis puudutab nii tänavu kui ka läinud aastal tehtud töid.

"Me rahandusministeeriumina soovime saada ette täieliku pildi, mis on tehtud ja siis saab lepingutele jooned alla tõmmata ja ka kõik arved vajalikus mahus tasuda," ütles Peegel.

Nagu öeldud, osa soovitud materjalidest on rahandusministeerium kätte saanud ning suuri üllatusi need Erki Peegli sõnul ei paku. Samas lisas Peegel, et kui kätte saadakse kogu pakk, jagatakse seda tõenäoliselt ka Eesti uurimisasutustega. Ta kinnitas, et mis puudutab vilepuhujaid, siis neid kaitsevad ka Eestis vastavad seadused.

Miks täpselt pole Freeh' advokaadibüroo üle andnud kogu soovitud infot, Erki Peegel ei täpsustanud, märkides vaid, et positiivses toonis kirjavahetus alles käib. Ühtlasi ütles ta, et tema teada suhtleb ministeerium välismaise advokaadibürooga n-ö oma jõududega ehk olukorra lahendamiseks pole õigusnõu sisse ostetud.

Martin Helme tõdes, et kui bürooga peaks õigusvaidluseks minema, ei pruugi Eestit suur edu saata.

"Lõppeks see asi muidugi sellega, et kui sul on vastas maailma üks suuremaid ja võimsamaid advokaadibüroosid, siis tõenäoliselt tuleb välja maksta nii arve kui ka leppetrahv kui ka viivised," ennustas Helme. "Aga maksumaksja rahaga Keit Pentus-Rosimannus ju võib siin poose võtta," lisas ta.