Te olite kevad-suvel skeptiline Tallinna haigla ehitamise osas. Nüüd on valitsus lubanud küsida EL-ilt 380 miljonit eurot ja Tallinna linn paneb omalt poolt 100 miljonit. Kuna valitsus on kriisi tingimustes alustanud suurlaenamist, siis järsku on võimalik käivitada veel mingeid aastaid ootejärjekorras olnud suurobjekte?

Tallinna haigla ongi peamine ja ainuke suurobjekt, mida rahastatakse riigieelarvest. See summa on lihtsalt nii suur, et teistest objektidest polnud üldse juttugi. Küll on üksikud objektid, kuhu saame täiendava rahastuse, näiteks linnateatri ehitus. Sinna anti mitu miljonit eurot juurde, kuid me oleks selle valmis ehitanud nagunii.

Aga valitsus lubas ju Peterburi tee remondiks ka raha?

(Muigab). Peterburi tee osas otsustasime juba möödunud aastal, et 2020 alustame projekteerimise ettevalmistusi. Järgmisel aastal alustame projekteerimist. See on suurprojekt, mitte ainult teekatte vahetus, vaid ka tehnosüsteemide ja valgustuse täieamahuline uuendamine. See maksab umbes 40 miljonit. Riigieelarve eelnõus sellele projektile raha eraldatud pole, riigil on aga fondid, mille kaudu toetatakse omavalitsuste teedeehitusi. Peterburi tee uuendamise maksumus on suurem kui fondi kogumaht, rääkimata sellest, et Tallinn saab sealt taotleda vaid osa kogu fondi rahast.

Valitsus on riigi rahalaenamise piirangutelt võtnud sisuliselt kõik tõkked maha. Kas samasugune käitumine peaks laienema ka kohalikele omavalitsustele?

Praegu laenavad kõik, mitte ainult Eesti riik. Laenude abil üritatakse Euroopas majandust taastada. Omavalitsustele on koroonakriisi ajal antud ka luba laenukoormust suurendada. Tallinna linnapoliitika on olnud konservatiivne, meie puhver on olnud suurem, kui lubatud piirmäär. See puhver annab meile võimaluse võtta laenu, kuid peame mõtlema ka sellele, et laen tuleb kunagi tagasi maksta. Tallinna linna suur eelis on finantsreiting, mis võimaldab linnal peaaegu tasuta laene saada. Meil pole vajadust oma laenukoormust tõsta riigipoolt kõrgemale tõstetud laenupiirini.

Te ei arva, et praegusel ajal peaks raha pumpama teederemonti, koolimajade ehitamisele või näiteks Estonia puiestee tunneli rajamisse ja peatänava väljaehitamisse?

Majandus vajab kindlasti elavdamist ja erasektor ootab avaliku sektori investeeringute tegemist, et luua töökohti ja lisaväärtust. Aga see on teooria. Päriselus peame lähtuma oma pikaajalistest plaanidest ning peame jälgima, et linnal jääks puhver perioodiks, kui asjad võivad minna veel halvemaks. Praegu on raske olukord, kuid see võib ju minna veelgi halvemaks. Viime ellu varem kavandatud projektid, kuid laenuraha abil lisaprojektide ettevõtmine vajab tõsist kaalumist.

Kui suur on järgmise aasta Tallinna linnaeelarve miinus? Palju laenu võtate?

Laenude maht suureneb, aga püüame vältida drastilist suurenemist. Kui linnaelanike sotsiaalne olukord halveneb, siis on vaja maksta toetusi ja inimesi abistada. See tähendab, et jääb vähem raha investeeringuteks ja investeeringute tegemiseks tuleb võtta laenu. Abivajajate aitamiseks linn laenu võtta ei saa.

Kuidas ei saa? Riik võtab laenu, katab laenuga jooksvaid kulutusi ja tõstab pensione?

Jah, riik võtab. Meie loogika on aga ikka selline, et linn katab jooksvad püsikulud oma eelarvest. Kui investeeringute raha on puudu, alles siis võtame laenu.

Järgmise aastal toimuvad Tallinna linnavolikogu valimised. Teie eelkäijad on olnud arvamusel, et kohalike valimiste aasta eelarve tuleb sihitada valijate meelitamisele. Ega te ometigi teisiti arva?

Iga poliitik soovib inimeste toetust. Tegelikult soovivad linnajuhid igal aastal eelarvega anda positiivse sõnumi ja muidugi ka valimisaastal. Aga me ei saa endale lubada midagi erakordset, me peame lähtuma praegusest olukorrast. Ma näen vajadusi just sotsiaalvaldkonnas, mõningaid toetusi tuleks suurendada. Kas neid saab lubada, see on kaalutlemise koht.

Rahakott on linnal üks, kas soovime suurendada toetusi või teha investeeringuid, siin on vaja teha valikuid. Kõike korraga ei saa. Keskerakonna eesmärk on näidata valijatele pikka plaani, mitte nii, et teeme ühe aastaga kõik ära ja järgmised kolm aasta tegeleme võlgade maksmisega. Kindlasti tegeleme pikaajalise kokkulepitud strateegia elluviimisega.

Kuidas te suhtute EKRE tulihingelisse soovi korraldada Eesti kodanike seas kohalike omavalitsuste volikogude valimistega samal ajal ka rahvaküsitlus abielu olemuse kohta?

Mõned seisukohad on mul tõesti konservatiivsed, kuid tegelikult ma ei ole konservatiiv, nagu te väitsite. Mis puudutab aga seda referendumit, siis kohalikud valimised ja referendumi küsimus kuuluvad väga erinevatesse maailmadesse.

Kohalike valimiste hääletustulemus ei sõltu erakonna programmist, vaid emotsioonidest, mida tekitab referendum. Me ei tegele siis lasteaedadega, teedega ja muude suurte objektidega, vaid tegeleme hoopis emotsioonidega.

See referendum lõhestab ühiskonda ja tekitab pingeid. Ma ei taha kohalike valimiste ajal referendumi teemaga tegeleda.

Kujutate ette, mis Lasnamäel toimub ühes valimisjaoskonnas valimispäeval? Lasnamäel elab palju mitte-kodanikke, kes referendumil osaleda ei saa.

See on veel üks lisapingete allikas, mille pärast on referendumi korraldamine ohtlik. Inimestele on raske seletada, et kohalikud valimised ja referendum pole omavahel kuidagi seotud ja veelgi raskem on jaoskonnas öelda, et paremale te saate minna, aga vasakule ei tohi.

Vaatasin dokumendiregistrist, et Tallinna linn on taas esitanud Euroopa Komisjonile riigiabiloa, saate saladuskatet kergitada ja öelda, milleks luba taotletakse?

See on seotud linnahalliga. Selleks, et avaliku sektori rahaga ehitada sinna kontserdisaal ja konverentsikeskus. Selleks on vaja saada Euroopa Komisjonilt vastav luba. Kui alustasime koostööd Tallinkiga, siis ma ka rõhutasin, et seni, kuni lõplikku kontseptsiooni ei ole, läheb linn edasi ka riigiabiloa taotlemisega. See on menetluses varsti juba kolmandat aastat ja viimane signaal oli komisjonilt: tuleb veel oodata.

Kas järgmise aasta eelarves on ka mingi raha planeeritud linnahalli kordategemiseks?

Meil on igal aastal traditsiooniliselt sellel real pool miljonit eurot olnud igaks juhuks, kui riigiabiluba tuleb. Ma ei tea, kas järgmisel aastal seda raha seal hoida, kuid igal juhul on meie eesmärk linnahall korda teha. Kui luba tuleb, siis saame teha näiteks lisaeelarve.

Kas keerulises majandusolukorras olev Tallink on öelnud, kas nad linnahallist on üldse enam huvitatud?

Ma arvan, et praegu peame lähtuma sellest, et linn läheb selle projektiga üksi edasi. Kui Tallink tahab kunagi liituda, siis oleks see väga tore. Ilmselt mitmeks aastaks Tallinkil sellist võimalust ei teki. Reaalsus on selline, et see projekt sünnib ilmselt ilma Tallinkita.