Helme sõnul on Eesti võimekus üksi uuringuid läbi viia piiratud ning olemas on vahendid esmaste uuringute jaoks. Maksma läheks need tööd alates viiest miljonist eurost. Kui kaasatakse ka tuukrid, tõuseb uuringute maksumus kuni 20 miljoni euroni.

Laeva ülestõstmist Eesti riik Helme sõnul praegu ei kaalu ning selle jaoks puudub Eestil endal ka võimekus. Helme ütles, et Estonia ülestõstmine merepõhjast läheks maksma rohkem kui 100 miljonit eurot.

Politsei- ja piirivalveameti mereturvalisuse grupi juhi Marge Kohtla sõnul saab Eesti omal jõul uuringuid alustada. "Saame kasutada sonarit, skaneerida merepõhja, et saada esmane pilt ümbritsevast olukorrast. Siis saame kasutada allveerobotit. Selle võimekus võimaldaks uppumiskohas viia läbi esmased tööd," ütles Kohtla, kelle sõnul on roboti sukeldumisvõimekus 300 meetrit. Estonia lamab 80 kuni 85 meetri sügavusel.

Allveerobot on praegu kasutusel siseveekogudes ning sellega otsitakse peamiselt hukkunuid.

Helme märkis, et Eestil on tuukrivõimekus olemas, kuid varustus ei luba minna sügavamale kui 50 kuni 60 meetrit. Seetõttu peab tuukrite Estonia juurde saatmiseks korraldama hanke ning kasutama erafirmat.

Allveeroboti sukeldumiseks kasutatakse piirivalvelaeva Kurvits. Kohtla sõnul on Kurvits parim tuukritööde läbiviimiseks, sest sobib ka logistiliseks platvormiks, varustuse ettevalmistamiseks ja ööbimiseks. Kurvitsalt on ka varem tehtud sukeldumisoperatsioone.

Kohtla märkis, et sonari ja allveerobotiga saab olukorrast vaid üldise ülevaate, detailseks uuringuks on vaja kasutada tuukreid.

Helme sõnul on võimatu öelda, kui kaua uurimistööd aega võtavad, sest need sõltuvad ilmastikuoludest.

Kaasatakse hukkunute lähedased ja ajakirjandus

Helme sõnul lepiti valitsuses kokku kolmes punktis, tehniliste üksikasjadeni jõutakse järgmisel nädalal. Esiteks peavad kõik uurimistoimingud olema võimalikult avatud ja avalikkuse poolt kontrollitavad, maksimaalselt kaasatakse ajakirjandus, ütles Helme.

Teiseks otsustati kaasata hukkunute omaste organisatsioonid ja omaksed. "See on kriitiliselt tähtis," märkis Helme.

Kolmandaks on vaja selgeks teha, milline on täpne Eesti oma uurimistoimingute läbiviimise võimekus ning mis hetkest on vaja kaasata rahvusvahelised partnerid, erafirmad, kellel on vrakkide uurimise võimekus märksa suurem kui Eestil, ütles Helme.

Helme nentis, et ükskõik mis tulemustega uurimine lõppeb, jääb alati neid, kes eelistavad vandenõuteooriaid. "See ei ole nii lihtne nagu paistab, et teeme asjaolud selgeks, et dokumentaalfilm on olemas ja rohkem pole midagi vaielda. Tegelikult on suur surve teha seda õigesti – viia läbi uued uurimistoimingud nii, et igasugused spekulatsioonid ja kahtlused ja süüdistused hajuksid. Päriselt ei jää kõik nagunii rahule, mõned jäävad truuks vandenõuteooriatele, aga peame jätma võimalikult vähe lahtiseid otsi," rääkis Helme.