Soomes on kombeks sõlmida üleriigilisi kollektiivlepinguid, mida järgivad kõik valdkonna ettevõtted. Juba mitu aastat on tööandjad rääkinud, et kokkuleppeid tuleks sõlmida igas piirkonnas või isegi igas ettevõttes eraldi. Näiteks Helsingis on tööjõud kallim kui kuskil kõrvalisemas külas Ida-Soomes, praegu tuleb aga igas maanurgas maksta sama palka.

Metsaettevõtted tegid nüüd otsustava sammu ja teatasid, et nemad enam üleriigilisi lepinguid ei tunnista ja iga ettevõte lepib ise oma töötajatega palgas ja töötingimustes kokku. Metsatööstusliidu sõnul on valdkondlikud kokkulepped kallid ja jäigad ning vähendavad konkurentsivõimet.

"Soome metsatööstuses on palgad kõrgemad kui konkurentidel ja lisaks on Soome ettevõtjad turgudest kaugel," ütles metsatööstuse liidu esimees Ilkka Hämälä Soome ringhäälingule Yle.

Kollektiivlepingute traditsioon on pärit vähemalt 1940. aastatest. Ametiühingute keskliidu SAK juhi Jarkko Eloranta sõnul on metsatööstuses kollektiivlepinguid sõlmitud sada aastat, nüüd aga lõhuti see süsteem ära. "Kollektiivlepingust lahtiütlemine mõjutab lisaks palkadele ja töötingimustele ka pensioni- ja töötukindlustussüsteemi," nendivad ametiühingujuhid.

Teised tööandjad on aga metsatööstuste liidu otsusest elevil ja nimetavad seda ajalooliseks: ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on üleriigiliste kollektiivlepingute aeg läbi, vaja on suuremat paindlikkust.

Valitsusse kuuluv Vasakliit tuli metsatööstuste liidu otsuse järel kohe uuesti välja oma ettepanekuga kehtestada seadusega miinimumpalk, millest vähem maksta ei tohi. Praegu ühtset alampalka Soomes ei ole - kõik sõltub kollektiivlepingutest ja neis on madalamad tunnipalgad 8-10 eurot. Võrdluseks: Eestis on sel aastal alampalk 3 eurot ja 48 senti tunnis.

Peaminister Sanna Marin Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast alampalga kehtestamist ei toeta. Ka ametiühingud ei pea seda mõistlikuks.

Valitsus ei ole siiani kollektiivläbirääkimiste osapool olnud ja peaminister avaldas lootust, et tööandjad ja töövõtjad jõuavad ka edaspidi omavahel kokkuleppele. Metsatööstsuliidu otsust kommenteerides ütles Marin, et oleks oodanud ettevõtjatelt praegusel raskel ajal rohkem vastutustunnet. Sedasama ütles ta ka veidi aega tagasi, kui metsaettevõte UPM teatas oma Jämsä tehase sulgemisest ja 600 inimese koondamisest. Marini sõnul ei peaks viiruskriisi ajal nii käituma.

Seda, kui paljud tööandjad võtavad nüüd eeskuju metsatööstusest ja hakkavad igas ettevõttes eraldi kollektiivlepinguid sõlmima, näitab aeg. Soomes on kollektiivleping põhjalik ja keeruline mitmesajaleheküljeline dokument, mille koostamiseks igas ettevõttes ei pruugi oskusi ja aega olla.

Ka ametiühingute roll ilmselt muutub.

Ametiliitudesse kuulumine on Soomes palju rohkem levinud kui Eestis, aga viimasel ajal on üha rohkem neid, eriti välismaalt pärit töötajaid, kes ametiühingusse ei astu. Siiani on neilegi laienenud üleriigiliste kollektiivlepingutega ette nähtud palgad ja töötingimused. Ka seda saab näha, kas kohalik kokkuleppimine vähendab ametiühingute mõjujõudu, nagu tööandjad loodavad, või hoopis suurendab seda, sest töötajad märkavad peagi, et üheskoos saab paremad tingimused välja võidelda, kui igas ettevõttes eraldi läbirääkimisi pidades.