Pensionireformi jõustudes muutub teisest sambast lahkumine ja sellega liitumine uuel aastal vabatahtlikuks. Need, kes soovivad kogumist senisel kujul jätkata, ei pea midagi tegema. Kogu raha fondist välja võttes tuleb maksta 20 protsenti tulumaksu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Reformi järgi saaks fondist lahkuja ise otsustada, kuhu oma teise samba raha investeerida.

"Me põhimõtteliselt kunagi ei ole nõustunud sellega, et riik otsustab inimeste eest nende rahaga mingisugust investeeringutegevust. /.../ Me mingis mõttes arvestasime sellega, et ta võib venima jääda, aga seaduse üleüldine graafik, millal inimesed saavad oma lahkumisavaldusi tegema hakata, millal inimesed saavad oma raha teise samba lepinguid lõpetama hakata, on selline, et see on teostatav," selgitas rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Nii on esimene periood avalduste esitamiseks tuleva aasta algusest märtsi lõpuni. Need inimesed saavad raha kätte septembris. Järgmisena saab avaldusi esitada aprillist juulini ning sellisel juhul saab raha kätte 2022. aasta jaanuaris. Investeerimiskontole raha kandmiseks saab avaldusi esitada järgmise aasta aprillist. Raha kantakse kontole septembris.

Kantar Emori värske uuring näitab, et pool teise sambaga liitunutest kavatseb kogumist jätkata ja viiendik plaanib raha välja võtta. SEB eelmise aasta kliendiuuring andis fondide jaoks palju mustema tulemuse.

"Kuni 40 protsenti liitujatest oleks lahkunud. Täna on muidugi olukord teine, sest meil on seadusandlik raamistik paigas. /.../ Raske on vastu panna riigi poolt kingitud võimalusele, et raha välja võtta. Need, kes kogumist jätkavad, ilmselgelt on inimesed, kes on ettemõtlevamad," ütles Peeter Schamardin
SEB-st.

Suur osa väljavõetud rahast võib minna tarbimisse, sest investeerimisoskus on madal.

"Ma arvan, et hea indikatsioon on kolmas sammas, mis on täiesti vabatahtlik. Ega seal ülemäära palju just mahtu ei ole ja kui me mõtlme ka inimeste arvu peale, kellel üldse aktsiaid on, siis neid on ligikaudu 35 000. Võib-olla nüüd seda on rohkem, aga suur number see just ei ole," selgitas Vahur Vallistu LHV-st.

"Teame inimeste tegelikku käitumist vaadates, et on väga palju inimesi, kes omal initsiatiivil ei säästa ja just seetõttu ka kogumispension on hea säästmisviis," ütles keskpanga president Madis Müller.

Kogumisest loobumise tõttu Eesti pensionivara väheneb, kuid selle osakute väljamaksmine fondidele probleeme ei tekita. Veel kinnitavad fondijuhid, et kindlasti ei vähene seetõttu kogumisega jätkajate vara väärtus.

Küll aga võib pensionikogujate vähenemine tuua tulevikus kaasa maksutõusu.

"Olukorras, kus see pensionireform aset leiab, tulevikus saab olema riigi rahanduse olukord keerulisem ja surve maksude tõstmiseks sellevõrra suurem, kuna inimeste isiklik panus oma pensionitesse saab olema vastavalt väiksem," selgitas Müller.