"Olen väga rahul. Riigikohtu otsuse puhul on selge, et reform, mille riigikogu vastu võttis on põhiseaduspärane. Me oleme kogu aeg seda väitnud, me oleme kogu aeg sama arvamust omanud. Mul on hea meel, et see vaidlus on nüüd läbi peetud ka kõrgema kohtu tasemel," kommenteeris Helme ERR-ile.

"Mu hinnang kogu sellele protsessile on, et ju president ajas poliitilist kiusu lihtsalt," lisas ta.

Helme tõdes, et osade tehniliste lahendusteha läheb seoses reformiga pisut kiireks.

"Seaduse vastu võtmise hetkel me mingis mõttes arvestasime sellega, et see võib venima jääda, aga seaduse üleüldine graafik sellest, millel inimesed saavad oma teise pensionisamba lepinguid lõpetama hakata on selline, et see on teostatav," lausus Helme lubades, et reform käivitub kavandatud kujul.

Seeder: nüüd on inimestel vaba voli oma rahaliste vahendite kasutamise üle

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et pensionireformi seaduse väljakuulutamine kohustab valitsust ka praktikas seda pensionireformi ellu viima.

"Siin on tervel real erinevatel ametiasutustel ka vaja rakenduslikke otsuseid teha. Selle kõigega on vaja nüüd tegelema hakata kiiremas korras," lausus ta.

"Nüüd on inimestel vaba otsustus ja vaba voli oma rahaliste vahendite kasutamise üle," sõnas Seeder.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul tervitas riigikohtu otsust, leides, et see on oluline verstapost isikliku majandusvabaduse ja vastutuse tagamisel.

"Eesti ühiskond põhineb individuaalomandil, mille käsutamist kitsendas kogumispensioni kohustuslikkus märkimisväärselt," ütles Sibul.

"Pensionireform suurendab Eesti inimeste vabadust. Selle tulemusel on inimesel võimalik jätkata II sambas või asuda iseseisvalt investeerima. Isamaa on alati olnud seisukohal, et inimeste vabaduse suurendamine on mõistlik, põhjendatud ja põhiseaduspärane. Olen rahul, et meie seisukoht leidis kinnituse ka riigikohtus," lisas Sibul.

Keskerakond: pensionisambast vabaneva rahaga võiks tõsta pensionite baasosa

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe, keskerakondlase Tõnis Mölderi sõnul vajab riigikohtu lahend koalitsiooni sees arutamist, aga vastavalt kokkulepitule ja riigikogu enamuse tahtele liigutakse teise samba reformiga lõpuni esimesel võimalusel, kui analüüsid ja muudatused on ettevalmistatud.

"Minu arvates oli igal juhul mõistlik, et nii suurt tähelepanu pälvinud seaduse osas kujundas lisaks riigikogule ja presidendile seisukoha ka riigikohus, mille liikmed on vabad poliitilistest allhoovustest," ütles Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder.

"Riigikohtu otsuses pole samas midagi üllatavat. Tegemist ongi keerulise õigusliku küsimusega ja igasugune selgus on positiivne. Oluline on märkida, et riigikohtu otsuse kohaselt ei ole presidendi poolt tõstatatud negatiivsed mõjud piisavalt tõsikindlad," sõnas Mölder.

Mölder ütles, et kehtiv pensionisüsteem on püsinud pea 20 aastat suuremate muutusteta ning seda ei saa pidada edukaks. "Pigem on olnud see ebaefektiivne ja selgelt teenusepakkujat soosiv. Maailm meie ümber muutub ning muutub ka pensionisüsteem, seetõttu on tänane riigikohtu poolt tehtud otsus igal juhul samm õiges suunas," lausus Tõnis Mölder.

"Mis puudutab pensionisambast vabanevat raha, siis igal juhul on Keskerakonna soov, et see jääks sotsiaalsfääri ehk eelkõige pensionite baasosa tõstmiseks," lisas Mölder.

Reformierakond: pensionisüsteemi lõhkumine on endiselt halb mõte

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt kommenteeris samuti riigikohtu otsust ning märkis, et kuigi riigikohtu otsust tuleb austada, siis tema seisukoht jääb samaks.

"Meie pensionisüsteemi lõhkumine on väga halb mõte. Rahanduslikud ja finantsilised probleemid jäävad tulevikus alles. Eesti rahvastik vananeb ja ilma kohustusliku kogumispensionita ei suuda Eesti pensionisüsteem tagada inimeste toimetulekut pensionieas. Pensionid on väiksemad ja pensionäride vaesusrisk kasvab, mitte ei vähene. Rahanduslikult tähendab kohustuslikust kogumispensionist loobumine tulevikus kas hüppelist sotsiaalmaksu tõusu või kordades kasvavat sisserännet. Nii ootab meie lapsi ja lapselapsi ees maksutõus ja meid üha hilisem pensioniiga koos väiksema pensioniga," kommenteeris Andres Sutt.

"Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega on löödud sügav mõra riigi pensionisüsteemi usaldusväärsusesse. Kas ma saan oma riiki usaldada on õigustatud küsimus," lausus ta.

"Minu jätkan kogumist nii teise kui kolmandasse sambasse ja soovitan seda teha kõigil, kes hoolivad oma lastest ja päris vabadusest vanaduspõlves," ütles Sutt veel.

Eiki Nestor: valijate hääli nende enda rahaga ära osta on tegelik poliitiline elu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Volikogu esimees ja riigikogu pikaaegne esimees Eiki Nestor ütles riigikohtu poolset pensionireformi puudutavat kohtuotsust kommenteerides, et Eesti laste ja lastelaste maksud saavad olema kõrgemad ja vanema põlvkonna elu veelgi kasinam ja eks see ongi kokkuvõttes tänaste võimul olijate soov.

"Riigikohus otsustas, et kui vabariigi valitsusel on soov siin elavale rahvale pikas perspektiivis probleeme tekitada, siis on põhiseaduse kohaselt valitsusel selleks õigus. Tänase valitsuse eeskujuriigid ongi Ungari ja Poola, kus seda teed mindi ja nüüd ollakse hädas," ütles Nestor.

"Vabandan riigikohtu ees, aga manitseda siinkohal täidesaatvat ja seadusandlikku võimu olukorda jälgima, on minu meelest naiivne. Valijate hääli nende enda rahaga ära osta on tegelik poliitiline elu. Kui aga kellelgi tuleks mõte pensionikindlustuse kohustus üldse ära kaotada, siis oleks ka see tänase lahendi loogika alusel põhiseaduse kohane," rääkis Nestor.

"Ühtlasi tänan Riigikohtu liikmeid, kes eriarvamusele jäid," lisas sotsiaaldemokraat.

Riigikohtu üldkogu arutas kohustusliku kogumispensioni reformi põhiseaduspärasust president Kersti Kaljulaidi taotlusel augustis toimunud avalikul kohtuistungil.

President jättis kevadel pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Teisipäeval otsustas riigikohus, et jätab taotluse rahuldamata ja et pensionireform on põhiseadusega kooskõlas.