"Rahvahääletus sellisena nagu see on põhiseaduses ette nähtud, on riigivõimule siduv ja see peab andma mõista, mida rahvas tahab. Kui aga esitada ükskõik kumb neist täna välja käidud sõnastuses küsimustest, siis tekib ebaselgus," tõdes Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõud Tupay.

Riigikogu demokraatia töögrupi liige Andrei Korobeinik (KE) ütles neljapäeval ERR-ile, et abieluteemaline rahvaküsitlus toimub ilmselt aprilli lõpus ning kahele võimalikule küsimuse sõnastusele on tellitud juriidiline ekspertiis. Küsimused oleksid "Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?".

Tupay sõnul küsisid tema tudengid täna neid sõnastusi kuuldes, kas jutt käib kehtivast perekonnaseadusest, mis sätestab abielu mehe ja naise liiduna.

"Kui me küsime rahvalt seisukohta, siis me peame seda tegema moel, et see poleks ebaselge ega oleks suunav. Et rahvas saaks tõepoolest kujundada oma seisukoha. Ma arvan, et mõlema küsimuse puhul peab küsima, kas need on selged, kas need ei ole suunavad, kas nad annavad inimesele võimaluse vabalt otsustada?" rääkis Tupay.

Õigusteadlane tõi ka välja, et poliitikud peavad selgelt sõnastama, mida nad ootavad: kas põhiseaduses ette nähtud rahvahääletuse korraldamist või küsitlust.

"Riigijuhid peavad ütlema, mida nad soovivad, et nüüd tehtaks. Meil on põhiseadus, mis näeb ette rahvahääletuse institutsiooni. Aga põhiseadus ütleb sõnaselgelt, et rahvahääletuse tulemus - ka siis, kui me küsime riigielu küsimust - on siduv riigivõimule," rääkis Tupay.

"Rahvaküsitluse osas on ebaselge, mida selle all mõeldakse. Kui tõesti mõeldakse niiöelda Emori-stiilis küsitlust, siis selle ülesande võib ju anda Emorile või Norstatile ja lasta neil uurida. Aga rahvaküsitlust, et selle korraldaks avalik võim, meil seadus hetkel ette ei näe," tõdes ta.

Tupay rääkis ka, et kuna Riigikohus on öelnud, et samasoolistel on samuti põhiõigus pereelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, siis on kaheldav, kas saaks sellist abielu, mis näiteks on sõlmitud välismaal, vähem tähtsaks pidada.