Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul peab rahvahääletuse mistahes vastus andma põhiseaduspärase tulemuse. See tähendab, et rahvahääletusel osalenute enamuse poolehoiu pälvinud seisukoht ja sellest tulenev õiguslik olukord ei tohi minna vastuollu ei põhiseaduse ega Eestile siduvate rahvusvaheliste konventsioonidega.

Vastavalt seadusele tuleb õiguskantsleril anda hinnang rahvahääletuse küsimuse põhiseaduspärasusele. Võib ka juhtuda, et lõplik hinnang tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kontrollis anda taas riigikohtul.

Ent ärme rutakem sündmustest ette.

Lisaks sellele, et rahvahääletuse järel selguv "tõde" peab mahtuma põhiseaduse ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste raamidesse, kehtivad rahvale esitatavale küsimusele veel mitmed hea õigusloome ja põhiseaduse tõlgendamise piirangud.

Et Eestis toimus olemuslikult muu riigielu küsimuse rahvahääletus viimati pea 30 aastat tagasi – siis, kui toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu küsis rahvalt arvamust riikliku iseseisvuse taastamise kohta, – tasub need tingimused mälu värskendamiseks üle käia. Appi saab võtta rahvusvahelise kogemuse, nimelt meie heade liitlaste brittide käitumisviisi enne 2016. aasta Euroopa Liidu liikmelisuse referendumit.

Ühendkuningriigis näeb alates 2000. aastast kehtiv seadus ette, et rahvahääletuse küsimuse analüüsi, omamoodi põhiseaduslikkuse kontrolli, viib läbi sealne üleriigiline valimiskomisjon. Analüüsi tehes lähtub valimiskomisjon kolmest põhimõttest.

Esiteks, rahvale esitatav küsimus või valik peab olema keeleliselt ühemõtteline, selge, üldiselt arusaadava sõnakasutusega ning võimaldama "jah" või "ei" vastust. 

Teiseks, küsimus peab ka sisuliselt olema ühemõtteline, see tähendab olema mõistetav ka mittejuristile, välistama mistahes abstraktsuse ning looma selguse, mis juhtub nii- või teistsuguse vastuse korral.

Kolmandaks, rahvale esitatav küsimus või valik peab olema neutraalne, mitte kallutatud. Küsimuse sõnastus ei tohi eelistada üht valikut teisele.

Nende kriteeriumide täitmiseks viis Suurbritannia valimiskomisjon euroreferendumi eel läbi uuringu, mis muu hulgas sisaldas ka küsimuste eri variantide testimist fookusgruppides. Poliitilise konsensuse saavutamiseks uuriti parteide ja nende sidusorganisatsioonide hinnangut. Seejuures keskenduti üksnes küsimuse sõnastusele.

Pikk poliitiline vaidlus seesuguse referendumi vajalikkuse või tarbetuse kohta oli selleks ajaks juba peetud. Referendum oli parlamendivalimistel enamuse saavutanud jõu tahe.

Valimiskomisjoni analüüs lähtus 2015. aastal valitsuses heaks kiidetud ja parlamenti saadetud küsimusest, milleks oli "Kas Ühendkuningriik peaks jääma Euroopa Liidu liikmeks?". Vastusevariandid: "jah" või "ei".

Valimiskomisjon leidis eelviidatud aluspõhimõtetele tuginedes, et valitsuse esitatud variant ei ole neutraalne. Uuringute tulemusena tegi komisjon valitsusele ettepaneku küsimuse sõnastust muuta. Seejuures otsustas komisjon tasakaalustatuse huvides loobuda tingimusest, et vastus küsimusele saab olla üksnes "jah" või "ei".

Komisjoni ettepanekul, millega esmalt valitsus nõustus ja mille seejärel parlament heaks kiitis, tuli brittidel 2016. aasta juunis vastata küsimusele: Kas teie hinnangul peaks Ühendkuningriik jääma Euroopa Liidu liikmeks või lahkuma Euroopa Liidust? Vastusevariantideks jäid (lühendatult) "jääma" ja "lahkuma" (remain/leave).

Mõistagi on referendumiküsimuse absoluutne ühemõttelisus ja neutraalsus välistatud. Ühendkuningriigi valimiskomisjoni uuring tuvastas näiteks 2015. aasta hilissügisel statistiliselt olulise elanike rühma, kellele tuli riigi kuulumine Euroopa Liitu uudisena. Sellele vaatamata leidis valimiskomisjon koos parteide ja huvirühmadega konsensuse, et just selliselt sõnastatud küsimus on kõige selgem, ausam ja tasakaalustatum.

Pole näha ühtegi sisulist põhjust, miks ei võiks Eesti selles küsimuses Suurbritanniast eeskuju võtta. Eriseadust rahvahääletusele pandava küsimuse analüüsimiseks meil küll pole. Aga soov on sama – selgitada välja rahva enamuse tahe ning sellest edasises tegevuses lähtuda. Tõese tulemuse saame juhul, kui rahvale esitatakse selge, arusaadav ja tasakaalustatud küsimus.