USA ekspert: hakkame Kamala Harrist nägema väga palju välispoliitikas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

USA presidendiks valitud Joe Bideni asepresident Kamala Harris valmistub ilmselt nelja aasta pärast ise presidendiks kandideerimiseks ning seetõttu saab teda lähiaastail palju näha välispoliitikas, ütles USA poliitikaekspert Liisa Past "Välisilmas".

Pasti sõnul usutakse väga palju, et Kamala Harris valmistub nelja aasta pärast ise presidendivalimistel osalemiseks. "Ta oli ju eelvalimistel väga tugev favoriitkandidaat mõnda aega. Ta on ka paljudes asjades väga erinev Joe Bidenist, mis on olnud ka kampaaniakaalutlus," selgitas Past.

Ta lisas, et Harrist saab ilmselt näha väga palju välispoliitikas.

"Me näeme teda välispoliitikas mitmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et kui ta presidendiambitsioon on tõsine ja erakond selle peale välja läheb, siis välispoliitika on see, kus tal täna ei ole usutavust ega kogemust. Tal on väga tugev siseriiklik sotsiaalpoliitika, võrdsete võimaluste ja sisejulgeoleku taust. Seal on tal kõrge usutavus, ta on teinud seda tööd suure veendumusega," rääkis Past.

"Asepresidendi roll Ameerikas on suhteliselt lahtiselt defineeritud. On olnud neid, kes ootavad kapi taga, et äkki on vaja appi tulla presidendile. Ja on olnud neid, nagu näiteks nüüdne valitud president Joe Biden, kes on n-ö viimane inimene ruumis, viimane kontroll, et kõik asjad lähevad nii nagu peavad presidendi jaoks minema. Ja Biden Harriselt ootab seda sama. On väga loogiline, et ta laseb Harrisel reisida, et õppida seda välispoliitika rolli, et saada tuttavaks ja luua sidemeid teiste riikide juhtidega," lisas Past.

Pasti sõnul on Harrisel võimalik ka samasugune eriline välispoliitiline hetk nagu oli Barack Obamal, kes presidendina oma esiisade maal Aafrikas käis.

"Lisaks sellele, et Kamala Harris on esimene naine selles rollis, on ta ka esimene Aasia päritolu, esimene Aafrika päritolu inimene. Ta on teise põlvkonna immigrant, ta mõlemad vanemad tulid Ameerikasse õppima. See tähendab, et nii nagu president Obamal oli võimalus minna Keeniasse isade maale tagasi ja see oli eriline välispoliitiline hetk, on Kamala Harrisel võimalus minna nii Kariibi riikidesse kui ka Indiasse n-ö kojumineku, oma juurte juurde mineku reisile, mis välispoliitikas on väga oluline, eriti olukorras, kus Aasia selgelt mõjutab järjest rohkem maailmapoliitikat ja kus siiani on olnud Ameerika number üks ja number kaks ennekõike väga ühte tüüpi heleda nahaga mehed," arutles ekspert.

Past tõi välja, et Joe Biden on tõenäoliselt nn üleminekupresident. "Ta pole öelnud, et ta kavatseks olla kahte ametiaega. On räägitud tema vanusest - ta on kõige vanem ametisse astunud president Ameerika ajaloos. Ta on andnud mõista, et pigem ta ei kavatse uuesti kandideerida, pigem on ta ülemineku president."

Seda, kas nelja aasta pärast presidendivalimistel võivad vastamisi astuda Kamala Harris ja Donald Trump, on Pasti hinnangul keeruline uskuda. Pigem ta ei usu Trumpi uuesti kandideerimist.

"Pole midagi, mis seda takistaks, aga vaadates Trumpi viimase nelja aasta stiili, siis on keeruline uskuda teda süstemaatilist poliitilist tööd edasi tegemas. Küll aga see, et ta jätkab poliitilisi esinemisi - suured rahvakogunemised, kõnekoosolekud -, on tal veres," ütles Past.

Past: kohus ei tee valimistulemust

USA-s seisavad valimistulemuste üle ees tõenäoliselt kohtuprotsessid ning president Donald Trump ei ole kaotust tunnistanud.

Past märkis aga, et kohus ei tee valimistulemust, vaid saab anda juhiseid.

"See, mida kohus saab teha, on lubada või mitte lubada või anda juhis lugeda hääled uuesti üle. Kohus saab anda juhise, et kui me loeme kõiki hääli, siis mida see tähendab. Kas see tähendab hääli, mis olid valimispäeva lõpuks valimisjaoskonnas? Kas see tähendab hääli, mille kohta on selge, et nad olid postiteenistuses teel? Või ka hääli, mis olid kuskil postkastides, mida postiteenistus ei olnud veel kokku korjanud? Selles osas on kohtul omajagu juhist anda," selgitas Past.

"Kohus võib anda juhist, aga kohus ei saa öelda, mis on ülelugemise tulemus," lisas ta.

Veel ei ole USA-s oma otsust teinud valijamehed. Kui osades osariikides on valijameestel kohustus anda oma hääl sellele kandidaadile, kes sai osariigis enim hääli, siis osades seda kohustust pole ning ajaloos on olnud juhtumeid, kus valijamehed on hääletanud teisiti. Samas pole need kunagi mõjutanud valimistulemust.

"Need üksikud hääled ei ole kunagi mõjutanud valimistulemust. Mida on juba sel korral öelnud Lincoln Project, mis on klassikalised n-ö vabariiklikud vabariiklased, kes tegid kampaaniat Donald Trumpi vastu ja väga efektiivset ja meeldejäävat kampaaniat Trumpi vastu viimastel kuudel, olles olnud ise varem sama erakonna kampaaniameistrid ja strateegid, väga mõjukad tegelased seal parteis, et nende teada Trumpi administratsiooni liikmed ja lähedalseisjad on lisaks kohtuteele, millest nad on avalikult rääkinud, võtnud kavva ja planeerinud valijamehi ühe kaupa hakata mõjutama," rääkis Past.

"On raske uskuda, et muutuks valijameeste kogus valimistulemus. Seda ei ole kunagi juhtunud ja eriti nii suure avaliku tähelepanu all, nagu on täna Ameerikas, mille jaoks õigusriigi põhimõtted on see üks asi, mis on kaks ja pool sajandit nende jaoks vastu pidanud - kõikvõimalikud ühiskondlikud muudatused, sõjad, kodanikuõiguste radikaalse laienemise. Kõige kõrgemal tasemel häälte mõjutamine on midagi, mis seal õigusriigis oleks väga keeruline uskuda, et massiliselt saaks toimuda," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: