Keskerakond Henn Põlluaasa presidendikandidatuuri pigem ei toeta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

EKRE aseesimees Mart Helme käis intervjuus Õhtulehele välja, et näeks Eesti järgmise presidendina riigikogu spiikrit Henn Põlluaasa. Koalitsioonipartner Keskerakond pigem Põlluaasa kandidatuuri toetama ei tõtta, eelistades leida koalitsiooniülest kandidaati.

"Keskerakonna prioriteet number üks on leida kas siis Keskerakonna ridadest või väljaspoolt Keskerakonda selline kandidaat, kellel on olemas üle Eesti, nii Keskerakonna riigikogulaste toetus, aga miks mitte ka vaadates juba pikemalt, Keskerakonna valijameeste toetus. Kindlasti me läheme selle kandidaadiga koalitsiooni juurde, üritades leida sellele laiapõhjalist koalitsiooni toetust," ütles Keskerakonna volikogu esimees Tõnis Mölder.

"Aga milline see lõplik kokkulepe saab olema? Väga raske öelda, nii et selles mõttes ma küll ei ruttaks sündmustest ette ütlemaks, et Keskerakond on valmis toetama Henn Põlluaasa. Pigem tänane vastus on ei," ütles Mölder.

Ta lisas, et Keskerakonnas on väärikaid nimesid piisavalt, kes on ka juba presidendiks pürginud, näiteks Enn Eesmaa ja Mailis Reps.

Samas märkis Mölder, et ühtegi selget kandidaati veel ei ole ja erakond tegeleb selle otsimisega. "Ühiskonnas on väga palju neid inimesi, kes oleksid väärilised olema Eesti Vabariigi president," rääkis Mölder.

Tema sõnul praegu on Keskerakonnal soov leida kandidaat, kellel oleks ka tõenäosus saada parlamendis ära valitud. "Fakt on see, et üks erakond ei suuda presidenti teha. Presidendi suudavad ikkagi teha mitmed ja mitmed erakonnad. See peab olema väga laiapõhjaline koostöö, kui tahaks valida ära presidenti parlamendis ja kui parlamendis ei õnnestu, siis kindlasti valijameeste kogus," märkis Mölder.

"Valijameeste kogus eeldab see ka seda, et erakonnad teevad omavahel koostööd. Ja oluliselt paremini ja selgemini koostööd kui, kui viimastel presidendivalimistel. Kus tegelikult justnimelt erakondade vahelisest koostööst ja konsensusest jäi puudu. See tekitaski sellise olukorra, kus viimasel hetkel, viimasel minutil leiti president, kes sai parlamendi toetuse," ütles Mölder.

Presidendivalimised toimuvad Eestis järgmise aasta augustis ja septembris. Esialgu toimuvad presidendivalimised riigikogus, kus kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 saadiku hääli. Kui riigikogus ükski kandidaat ei pälvi 68 saadiku toetust, siis läheb presidendivalimine üle valimiskogusse.

Valimiskogusse kuuluvad riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Sellel saab kandidaate üles seada ka 21 valimiskogu liiget. Valituks ostumiseks tuleb kandidaadil saavutada valimiskogu häälteenamus. Kui presidenti ei suudeta valimiskogus ära valida, liigub protsess tagasi riigikokku.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: