Teadlased rõhutavad ventilatsiooni tähtsust viiruse leviku piiramisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Rahvusringhäälinguga (ERR) rääkinud teadlased tõid esile ventilatsiooni tähtsuse koroonaviiruse leviku piiramisel.

Käes on koroonaviiruse leviku teise laine kriitilised nädalad ning kui me valitsuse ja terviseameti tungivaid soovitusi ei järgi, võime jõuda taas valitsuse absoluutsete käskude ja keeldudeni. ERR palus teadlastel selgitada, kas ja kuidas maskid meid võitluses koroonaviirusega aitavad ning kas teadus on teinud viiruse kohta vahepeal veel mingeid avastusi, mis avalikus kommunikatsioonis seni tähelepanuta on jäänud.

"Kui me vaatame ka mis ümbruskonna riikides toimub, siis see on üsna selge, et seal on kindlasti nakatunud ka inimesi, kes on kõiki neid reegleid täitnud. Ikka on nakatunud. Natukene on see paratamatus, aga ikkagi mingil määral kui me neid reegleid järgime, siis me saame seda vähendada," rääkis COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Miks ja milliste reeglite järgimine kasulik on?

Kui kevadel arvasime, et viirus ründab meid piiskadena kahel rindel - (1) saades selle pindadelt või (2) otse köhides ja aevastades, siis nüüd teavad teadlased, et (3) viirus hõljub ka meie ümber õhus, palju väiksemate aerosoolosakestena, mille õhku paiskumiseks piisab vaid hingamisest. Hingame aerosoole välja pigem vähe. Rääkides tuleb rohkem, valjemini rääkides veelgi rohkem. Lauldes või karjudes paiskame õhku 50 korda rohkem aerosoolosakesi, kui vaikides.

"Kui me seda sealt õhust ei eemalda, siis see jääb siia lenduma väga kauaks ajaks, isegi päevadeks. Üks rühm on klassis ära, tuleb järgmine sisse, ka see järgmine on ka tegelikult ohu allikas," selgitas Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.

Professori sõnul leidub üha rohkem tõestusi, et aerosool on siseruumides põhiline haiguse levitaja. Ka suur osa viimaste nädalate Tallinna kolletest on olnud seotud just laulukooride ja teiste huviringidega. Junninen leiab, et viiruse levikule aerosoolidena peaks ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörama: "Me kanname maski, kui on inimesed ruumis. Me võtame maski ära, kui kõik ära lähevad, aga ruumi ei ventileeri, siis nakkusoht siiski säilib. Üks komponent on puudu: on pööratud tähelepanu, et kui inimene on ruumis, siis on oht. Mask ette. Kui inimest ei ole ja ohtu pole, võtame maski ära, kuna viirust ju ei tule. Aga tegelikult viirus võib olla ikkagi seal."

Et viirus levib nii suuremate piiskadena kui ka pisemate aerosoolidena, on tekkinud ka vastakad arusaamad maskide tõhususest. Kehvemad, lihtsast riidest ühekihilised maskid takistavad viiruse levikut piiskadena ja hoiavad meid mustade kätega näo katsumisest, ent alla mikromeetri suuruseid aerosoolosakesi enamik maske kinni ei pea. Mingil määral, ent samuti mitte sada protsenti, teevad seda meditsiinilised maskid ja paremad korduvkasutatavad maskid. Seega lisameetmena on mistahes maski kandmine rahvarohketes kohtades ikkagi oluline, rõhutavad teadlased.

"Inimesed ei tohiks võtta seda oma õelusevõtit välja. Et kui kellelgi ei ole maski ees, siis mõelda kõigepealt, et äkki tal on mingi põhjus. Kõige selgem on vaegkuuljad, kes on harjunud lugema suu pealt. Siis astmaatikud, siis ka psüühiliste häiretega inimesed, kes saavadki öelda, et mul on halb ja ei saa hingata," märkis Lutsar.

Aerosooli vastu aitab õhuvahetus

Kui ruumis levib viirus aerosoolina, ei ole suurt abi ka kahemeetrise vahemaa hoidmisest. Parim meede on sel juhul pidev tuulutamine või korralik ventilatsioon.

"Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas olla kahe või kümne meetri kaugusel inimesest. See kontsentratsioon on täpselt sama, nakkuse saab külge täpselt samamoodi. See kehtib nii ventileeritud ruumis kui ka ventileerimata ruumis. Aga ventileeritud ruumis võib konstentratsioon olla sada korda väiksem," selgitab Tallinna Tehnikaülikooli sisekliima professor Jarek Kurnitski. "Ehk ventilatsiooniga on võimalik viirusega nakatumist ennetada. See on üks parim ennetav meede, mis üldse olemas on," kinnitas ta.

Nii Kurnitski kui ka Junninen ütlevad, et lisaks desovahenditele ja maskidele võiks igas kontoris ja klassiruumis olla ka süsihappegaasi (CO2) mõõdik, mis sisuliselt hindab väljahingatud õhu hulka ruumis ja seega ka koroonaviiruse leviku riski.

"Kasutades CO2 indikaatorit, oleks see väga lihtne meede, kuidas saame parandada oma turvalisust. Kui me sinna juurde paneme veel maskid ja desotame käsi nagu soovitatakse, siis sellest kolmest kanalist, millest viirus ründab, me oleme kõik ära blokeerinud. Praegu me blokeerime aktiivselt ainult kahte - peseme käsi ja desome pindasid, aga me peaksime selle kolmanda ehk aerosooli ka tõkestama, siis meil on võimalus elada," räägib Junninen.

Mida suurem ruum, seda väiksem on aerosoolosakeste tihedus ning ka tõenäosus viirusesse nakatuda. Kui näiteks kõrgetes kaubanduskeskustes ja avarates, hea ventilatsiooniga klassiruumides on risk väike, siis kodus on õhus hõljuvaid viirusosakesi keerulisem takistada.

"Eelmine nädal tuli USA uuring, kus öeldi, et kui kodus on keegi pereliige nakkuse saanud, siis nädala ajaga 53 protsenti pereliikmetest saab ka selle. Kodu ventilatsioon on nõrk, see ei suuda viirust eemaldada. Kodustes tingimustes on oluline see haige isoleerida omaette tuppa ja korterelamutes kindlasti on oluline, et ka trepikodade ja üldkasutatavate ruumide ventilatsioon oleks korras, näiteks liftid on ohtlikud," selgitas Kurnitski.

Edulood ongi riikides, kus koduseid koldeid hoitakse ära karmide meetmetega.

"Mida niisugused riigid nagu Singapur ja Taiwan ja ka Hiina on teinud, seal kõik PCR positiivsed on kinni pandud. Mingisuguseid koduseid isolatsioone ei ole - siis oled seal koroonakodus kinni nii kaua kuni PCR positiivseks muutud. See on tundunud olevat väga efektiivne, aga see on ka väga brutaalne. See on ka valikute küsimus," tõdes Lutsar.

Valikute küsimus on olnud kogu pandeemiaga võitlemine ning praegu on Eesti valitsus teinud valiku inimesi mitte Aasia riikide kombel käskida, vaid pigem tungivalt suunata.

Esmaspäevast kehtib taas 2+2 reegel ning toitlustus- ja kultuuriasutustes 10+2 reegel. Sellist reeglit küll veel pole, ent ka kehva ventilatsiooniga ruume tasub seega samuti vältida, isegi kui sealsete inimeste arv seatud piire ei ületa.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: