Neli aastat tagasi toodi presidendivalimistel pildile rohkem ja vähem nimekaid kandidaate ja räägiti, et tuleb leida parteideülene ühiskandidaat. Riigipea valimine augustis luhtus aga riigikogus kõigis kolmes voorus.

Nagu seadus ette näeb, liikus presidendi valimine valimiskogusse. See pole iseenesest midagi haruldast – moodsal ajal on president õnnestunud Riigikogus ära valida vaid kaks korda. Nii kogunes 2016. aasta septembri lõpus Estonia kontserdisaali 333 valijameest igast Eestimaa nurgast. Mis juhtus edasi, läheb Eesti poliitikaajalukku.

Kõik intriigid ja kombinatoorika annaks ainest omaette saatesarjaks ja mõnedes inimestes just sel päeval kuhjunud kibestumine tõi hiljem ahelreaktsioonina isegi valitsuse vahetuse.

Sellise patiseisu puhul läheb otsustamine tagasi riigikokku, täpsemini selle vanematekogu kätte, kuhu kuuluvad parlamendi juhatus ja kõigi fraktsioonide juhid.

Võtmerollis oli toona Eiki Nestor, kes pole mitte ainult sel hetkel riigikogu esimees, vaid on kuulunud kõigisse parlamendi koosseisudesse ja selle jooksul osalenud nelja presidendi tegemises. Laual on teisigi nimesid, kuid kuna ikka oli kellelgi midagi vastu, siis musta hobusena tõusis esile Luksemburgis elav Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas, toona 46-aastane nelja lapse ema Kersti Kaljulaid.

Sõltumata erakonnast kinnitavad poliitikud, et eelmiste presidendivalimiste kordumist soovitakse iga hinna eest vältida. Ent teisalt – erakondade suhete hetkeseis ja poliitaritmeetika lubab järeldada, et 10 kuu pärast kulmineeruv presidendiralli kujuneb sama keeruliseks kui mitte isegi keerulisemaks.

Poliitikavaatleja Andreas Kaju sõnul on panused kõrgemad kui tavaliselt. "Ja mitte kõrgelt selles osas, et leida ideaalne president, nii kurb kui see võib-olla Eesti poliitikavaatleja jaoks ei ole, et panused on just selles osas väga kõrged, et just tingimata tänane koalitsioon suudaks leida omavahel kokkuleppe," sõnas ta.

Poliitikaajakirjanik Toomas Sildami sõnul on presidendikandidaadis kokkuleppele jõudmine ka riigipea institutsiooni autoriteedi küsimus.

Laual on nii poliitilisi kui tippjuhtidest kandidaate

Ehkki tõsiseid nimesid veel avalikult välja ei öelda, on selge, et esmalt püüavad valitsuserakonnad ise midagi kokku leppida. Üllataval kombel on justkui jämedaim ots riigipea valikul kõige väiksema partneri Isamaa käes. Valitsuserakondadest EKRE-l on parlamendi spiikri koht ja Keskerakonnal peaminister.

"Kui me mõtleme Jüri Luik, mõtleme Urmas Reinsalu. Mõlema puhul võib öelda tõenäoliselt oleks küll erinevad, aga väga huvitavad kandidaadid ja presidendina ilmselt Eestile häbi ei teeks," lisas Sildam.

Riigikogus presidendi äravalimiseks läheb vaja kahte kolmandikku parlamendist ehk 68 häält. Praegusel koalitsioonil on 56 saadikut ehk lisaks on vaja vähemalt peotäit opositsiooni hääli.

Aga arvestades kui sügavad on kaevikud kahe leeri vahel, ei paista neid kusagilt.

EKRE on kandidaadina välja pakkunud parlamendi esimehe Henn Põlluaasa. Lisaks Luigele ja Põlluaasale on arutatud ka teisi staažikaid poliitikuid nagu Enn Eesmaa ja Urmas Paet.  Või poliitikaväliseid tegelasi nagu ERMi direktor ja endine riigikontrolör Alar Karis, Tehnikaülikooli rektor Tiit Land või Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Valijameeste dünaamika on nelja aasta tagusega võrreldes muutunud

Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul nentis, et esimeses voorus lähevad kandidaadid ilmselt välja oma kandidaatidega, kuna ühise kandidaadi välja pakkumine on keeruline.

Sellisel juhul jõuab presidendi valimine valijameeste kogusse. Ainus vahe, et valimiskogu ei ole pärast haldusreformi sama, mis neli aastat tagasi.

Kui 2016. aastal käis presidenti valimas 335 valijameest, siis nüüd on otsustajaid kolmandiku võrra vähem – 208, neist 101 riigikogulast ja 107 omavalitsustegelast.

Poliitikaspetside sõnul muudab see dünaamikat.

"Olen kuulnud, et praegune koalitsioon on tegelikult üritanud hääled kokku lugeda. Et kuidas seal kellelgi on omavalitsustes pidamist. Ja väide on see, et need hääled on väga nibin-nabin. Et juhul kui koalitsioon isegi peaks ühiskandidaadiga välja minema," rääkis Sildam.

Sibul nentis, et veel täna teeb igaüks neid rehkendusi omaette. Karilaid märkis, et numbrid küll liiguvad, kuid koalitsioonile võib oodata praeguse seisuga kindlat tuge.

"Reeglina tehakse üks jäme viga, et vaadatakse, mis erakonnast või valimisliidust volikogu esimees ju tuleb eks. Ja arvutatakse niimoodi need võimalikud valijameeste hääled seal kokku. aga see ei pruugi nii minna. Häälte jaotus paberil ja tegelikult saalis ei pruugi minna kokku ja väga suure tõenäosusega on hoopis teistsugune ja erinev," ütles Nestor.

Valijameeste kandidaatidena mainitakse nii endist Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit kui õiguskantsler Ülle Madiset. Üks üllatav kombinatsioon paigutab sinna ritta ka peaminister Jüri Ratase nime, seda juhul kui Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonis saaks Ratas vastukaubana presidendiameti.