Laidmets: gümnaasiumiosa distantsõppele saatmine häirib muud elu kõige vähem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jagrit Parajuli/Pixabay

Harjumaa, Tallinna ja Ida-Virumaa koolide gümnaasiumiastmed peavad olema alates järgmisest esmaspäevast kuni 10. jaanuarini distantsõppel. Haridusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul häirib gümnaasiumiosa distantsõppele saatmine kõige vähem muud ühiskondlikku elu.

Vailtsuse otsus puudutab 86 kooli ja 12 500 õpilast. Tallinna kesklinna vene gümnaasiumis on umbes 200 gümnasisti. Selles koolis on koroonaviiruse tõttu juba suletud kaks gümnaasiumiklassi, ülejäänud gümnasistid kannavad maske, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Direktor Sergei Teplovi sõnul tulid esimesed nakkusjuhtumid kooli huvikoolist. Ta ütles, et kui koolis on koos samad lapsed, siis huvitegevuses osaleb lapsi eri koolidest.

"Kui nad lähevad koolist välja, samuti kaubanduskeskusse või huviringidesse, siis kindlasti see seltskond vahetub ja nakatumist tuleb väga kiiresti juurde," ütles Teplov.

Haridusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles, et huviringe ei keelustatud vaimse tervise säilitamise nimel, et mitte tekitada olukorda, kus õpilased üldse liikuda ei saa. Neis tohib osaleda kuni kümme inimest.

Teplovi sõnul mõjutas aga kevadine distantsõpe õpilaste tulemusi ja parem oleks hübriidõpe osaliste kontakttundidega.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur sooviks, et valitsus vaataks iga kooli eraldi. Tema saatis laupäeval peaminister Jüri Ratasele taotluse, paludes valitsusel võimaldada gümnaasiumil erandina kontaktõppe jätkamist

"Me näeme, et meil, kus on 80 protsenti vene emakeelega õpilasi ja eestikeelne õpe, kui kaob tugi eestikeelsest õpikeskkonnast ära, siis see võib osadele õpilastele mõjuda laastavalt," põhjendas Agur.

Kuigi koolijuhtide esmane valik oleks kontaktõpe, valmistutakse gümaasiumiosas distantsõppele minekuks. See toob lisakoormuse õpetajatele, sest paljud õpetavad nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, kuid tunni sisu ja vorm on tavaõppest erinevad.

"Õpetajate töökoormus igal juhul kasvab, sest distantsõppetund ei ole ju üks-ühele ülekantav tavatunnist," rääkis Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak.

Lütseumi direktor soovitab juba praegu mõelda, kuidas gümnasistid saaks 10. jaanuaril tavaõppe juurde naasta.

"Ma arvan, et üks vajalik otsus võib olla maskikandmise kohustus gümnaasiumis. Vähemalt oma kooli põhjal ma saan öelda, et õpilased on selleks valmis," ütles Pedak.

Kantsler Mart Laidmets selgitas, et just gümnaasiumiosa distantsõppele saatmise määras õppetund, mis saadi kevdisest kogemusest.

"Ütleme, et nende distantsõppele saatmine häirib kõige vähem nii ühest küljest õppekorraldust kui teiselt poolt ka seda, et nad on juba nii suured, et nendega ei pea vanemad kodus tegelema. See ei häiri nii palju muud ühiskondlikku elu," selgitas Laidmets.

Ta lisas, et ainult maskikandmise kohustuse sisseviimine gümnaasiumidesse poleks viiruse levikut pidurdanud. Distantsõppele minek ei puuduta kutsekoole, sest kevadine kriis näitas, et kutseoskust ei saa nii omandada.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: