Tanel Kiik rääkis ERR-ile, et haiglaravi vajaduse kohta tehtud prognoosid ulatuvad kaugele, kuid nende täpsus sõltub sellest, millised meetmed on kasutusele võetud ja kuidas neid täidetakse.

"Kindlasti haiglaravil olevate inimeste arv tõuseb üle 200 COVID-19 patsientide mõttes, tõenäoliselt juba sel nädalal, hiljemalt järgmisel. Küsimus on selles, kas ta jääb 200 ja 300 vahele pidama, mis annab veel võimaluse jätkata plaanilist ravi ja mingi hetk hakkab siis langema, või kui ta tõuseb sealt edasi, siis on juba tõsiselt kriitline olukord, kus tuleb plaanilist ravi ehk igapäevaseid raviteenuseid inimestele oluliselt piirata, mis toob kaasa ka laiaulatuslikud mõjud rahvatervisele," selgitas minister.

"Seda tahaks tõesti vältida ning seetõttu me piiramegi võimalikult palju tegevusi muudes eluvaldkondades, on see meelelahutus, on see avalikud üritused, samamoodi kõikvõimalikud koosviibimised, mis hetkel on n-ö vastunäidustatud. Praegu on aeg, kus tuleb veeta maksimaalselt aega pereringis, väikestes töökollektiivides, võimalusel kaugtööd tehes, mitte pidutsedes, mitte välismaal käies, kindlasti rahvarohketes kohtades, ühistranspordis distantsi hoides ja maski kandes," lisas ta.

Kiige sõnul ongi valitsuse olulisim sõnul praegu see, et inimesed kannaksid maski või kataksid muul viisil suu ja nina ning hoiaksid teistega distantsi.

Need inimesed, kes keelduvad maski kandmast ilma, et see oleks põhjendatud, võivad saada trahvi, kuigi Kiige sõnul ei ole see valitsuse eesmärk.

"Ma arvan, et praegu pole koht, kus näidata üles oma ükskõiksust riigi ja teiste suhtes. Praegu on aeg, kus me kõik peame pingutama, et viiruse levik saada pidama, et vältida ühiskonna laussulgemist nagu oleme näinud mitmel pool Euroopas ja siinsamas Baltimaades," ütles ta.

Minister ootab seejuures, et nii ühistransporditeenuse pakkujad kui ka näiteks poepidajad teavitaksid erinevates infokanalites oma kliente uutest nõuetest.

Need, kellel on maskikandmine vastunäidustatud, ei pea selleks tõendit kaasas kandma.

Valitsus jagab ka maske vähekindlustatud inimestele. Kiige sõnul jaotatakse maske kohalike omavalitsuste kaudu riigi soetatud varudest.

"Eeskätt räägime toimetulekutoetuse saajatest, tõenäoliselt kohalikud omavalitsused saavad ise ka juurde mõelda, kas laiendavad seda ringi veel töötutele, üksikvanematele, muudele toetuste saajatele. Kindlasti ka omavalitsused ise mitmel pool on juba alustanud teatud ühiskonnagruppidele maskide jaotamist. Siin on erinevaid võimalusi seda teha," rääkis ta ja lisas, et ka tööandjad võiksid tänavu jõulupidude asemel kinkida töötajatele korduvkasutatavad maskid.

Selle, kui palju maske riik välja jagab, paneb paika riigihalduse minister Jaak Aab. Jaotuskavad on arutlusel ning lähevad teisipäeval valitsuse ette.

Kiik kinnitas, et justiitsministeeriumi analüüsi järgi on valitsusel õigus kehtestada uusi piiranguid.

"Õiguskantsler on tõepoolest tähelepanu juhtinud, et see peab olema meditsiiniliselt põhjendatud, see peab olema kaalutletud otsus. Seda ta tegelikult ka on. Me ei kehtesta ju maskikandmise kohustust värskes õhus, kodudes, vaid avalikes siseruumides, ühistranspordis. Need on kohad, kus on suurem tõenäosus nakatuda või teisi nakatada ja kus inimesel on võimalik täita seda kohustust rahalise väljaminekuta muul viisil suu ja nina kattes," rääkis ta, lisades, et tema soovitab inimestel kasutada korduvkasutatavaid maske.

"Aktuaalne kaamera" küsis esmaspäeva õhtul Tanel Kiigelt, kas lõpuks ei taandu kõik uute piirangutega tulenev töö terviseameti õlule. Ministri sõnul on kõik omavahel seoses.

"Terviseameti töömaht sõltub sellest, kui palju on nakatunuid ja kui palju on lähikontaktseid ehk mida rohkem inimesed kannavad maski, mida rohkem inimesed hoiavad distantsi, mida rohkem inimesed täidavad reegleid, seda vähem on terviseametil vaja tegeleda tagajärgedega," rääkis ta.

"Loomulikult teeme siin koostööd politsei- ja piirivalveametiga - ma just täna suhtlesin PPA peadirektori Elmar Vaheriga. Loogika on selles, et me lähtume sellest - võib-olla siin helkuriga võrdlus ongi kõige parem -, et see on selgelt seaduse järgi nõutav, see on valitsuse korralduse järgi nõutav, selle eest ei hakata kedagi n-ö tänaval taga ajama, aga see peab muutuma normiks, seda tuleb teadvustada inimestele nii erinevate meediakanalite teel, samuti PPA teavituse teel ja teatud ühiskonnagruppidele ka tasuta maske pakkuda," lisas minister.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart pöördus haridus- ja teadusministri ning sotsiaalministri poole taotlusega võimaldada gümnaasiumiastmes vajaduspõhiselt kontaktõpet õppekvaliteedi tagamiseks.

Kiige sõnul võib kaaluda kontaktkonsultatsioonide lubamist näiteks eksamiteks valmistuvatele gümnaasiumiõpilastele, kuid mitte laiemat erandit.

"Küsimus on selles, et meil tuleb igal juhul hajutatus ühiskonnas tervikuna tagada. See tähendab seda, et ka ühistranspordis, ka avalikus keskkonnas ja loomulikult koolides, kus see viirus on hakanud samuti kahjuks levima. Me oleme arutanud tõesti haridus- ja teadusministrit asendava majandus- ja taristuministriga, samuti haridusministeeriumiga, terviseametiga, et näiteks eksamiteks valmistuvatele õpilastele tõesti on võimalik seda konsultatsioonide võimalust tagada, eeskätt jutt on siin võõrkeele eksamitest, mis tihtipeale juba talvel aset leiavad. Aga sellist laiemat erandit teha on oluliselt keerulisem," rääkis Kiik "Aktuaalsele kaamerale".