Härma: Aasia riikidel on väga pikk epideemiate lahendamise kogemus

Foto: ERR

Aasia riigid on tulnud koroonaviiruse leviku tõkestamisega üsna hästi toime seetõttu, et neil riikidel on aastakümnete pikkune kogemus epideemiate vastu võitlemisel, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma "Välisilmas".

Eestis hakkavad teisipäevast kehtima rangemad koroonaviiruse leviku vastu suunatud piirangud. Härma tõdes, et ühte võluvitsa viiruse vastu ei ole, vaid teadusuuringute järgi on vaja kombinatsiooni meetmetest.

"Mitmed riigid neid erinevaid meetmeid üritavadki nüüd koos katsetada. Aga kui me võtame top 3 piirangud, mis tõesti töötavad, mis on kõige paremad, siis esimesel kohal on kõikide väikesearvuliste ürituste - perekogunemised, sõprade kogunemised, mis iganes pisikesed spordiüritused, väikesemahulised kogunemised - tühistamine. Väikeste ürituste keelamine on isegi tõhusam kui suurte massürituste keelamine," rääkis ta.

Üks tähtsamatest meetmetest on ka maski kandmine. "Kui haigestumine riigis kasvab üle teatud kriitilise määra või läheb kõrgeks, siis on maskist rohkem kasu. Kui me vaatame seda nii, et Lätis 50 protsenti uutest nakkusjuhtumitest on teadmata allikaga, inimesed ei tea, kust nad seda saavad, siis tuleb maski kasu esile. Kanda ühistranspordis, poes, siseruumides, kus juhuslikud kontaktid inimestega on tihedad, seal mask on tõhus," selgitas Härma.

"Kui me räägime piiratud levikuga aladest, nagu näiteks Eesti oli suvel, siis maski kandmine ei andnud lisatõhusust. Samamoodi ka Leedus ja Belgias ja Tšehhis, kus haigestumine läks väga kõrgeks suve lõpus, sügise alguses. Suvel oli tegelikult Euroopas olukord ilus ja siis maski kandmine ei andnud seda lisaväärtust," lisas ta.

Härma sõnul aga on ranged piirangud, mida paljud riigid on kasutanud, viiruse levikut vähendanud. "Erinevad riigid Euroopas, üle kümne, isegi 15 riiki on kehtestanud väga rangeid liikumispiiranguid, alates väikeste ürituste tühistamisest, pannes keskkoolihariduse kinni, öised meelelahutused piiratud ja mitmes neis riikidest pärast selliseid väga olulisi rangeid piiranguid me näeme nüüd haigestumise langust."

Ta tõdes, et Rootsi erandlik eksperiment riigile kasu ei toonud, kuid andis palju väärtuslikku teadmist, kuidas viiruse vastu tegutseda.

Soome on praegu üks madalama koroonaviiruse levikuga maid - Islandi järel teine. Härma sõnul on Soome suutnud oma piiri väga hästi kontrollida, et mitte viirust olulisel määral riiki sisse lasta, kuid ta on sealse olukorra osas veel äraootaval seisukohal.

"Meil oli sarnane olukord Läti ja Leeduga, kus me arvasime ka, et meie haigestumine jääb madalaks, kui Läti ja Leedu hakkasid tõusma, aga siis tulime ka meie järgi. Erinevad Euroopa riigid on praegu seisukohal, et teine laine tuli Euroopasse just eelkõige turismi pärast, et suvised puhkusereisid tõid uuesti nakatumised sisse Euroopasse ja Soome on selles mõttes olnud edukas, et suutnud oma piiri väga hästi kontrollida," rääkis Härma.

Viiruseolukorda on hästi ohjanud Aasia riigid, kus haigestumise trend on stabiilne. Härma sõnul tuleb Aasia riikidele kasuks nende kogemus.

"Aasia riikides nii mitmeski on väga pikk kogemus erinevate epideemiate lahendamisel, inimestel on mitmekümnete aastate kogemus maski kandmisel. Kui meie veel arvasime, et Aasia turistid tulevad siia ja kannavad tolmu pärast maske, me ei osanud arvatagi, et nemad samamoodi kaitsevad ennast infektsioonide eest," rääkis ta.

"Nemad sulgevad linnu, terveid riike mõnekümne, mõnesaja juhu pärast, nendel on võimekus testida terveid linnu korraga, ehitada nädalatega haiglaid. Selles mõttes nende riikide võimekus epideemiat lahendada on kordi suurem kui meil, Euroopas, Ameerikas, kes me alles õpime, kuidas epideemia, pandeemia tingimustes toime tulla," lisas Härma.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: