"Iseenesest ma ei pea õigeks suunda, et riik võtab prioriteediks reguleerida õigusnormidega üksikisiku tervisekäitumist ja teha selle üle järelevalvet," ütles Kadai esmaspäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

Kadai tõi esile, et selliste piirangute täitmise kontroll on keeruline, kuna siin on alati tõlgendamisruumi ja see paneb riigile suure halduskoormuse.

"Kui nüüd mõelda nende õnnetute järelevalveametnike peale, kes satuvad sündmuskohal vaidlusesse, kas inimesel on näiteks maskikandmise suhtes meditsiiniline vastunäidustus või kas laps on vanem kui 12-aastane, siis need on olukorrad, mida riik võiks vältida ja kuhu ei peaks oma fookust panema. Ega laskuma sellesse tohutuse halduskoormusesse - kaebustesse, teabenõuetesse," selgitas ta.

Lisaks võib näiteks oodata, et inimesed hakkavad perearstidelt küsima tervisetõendeid, kui nad ei taha maski kanda, märkis Kadai.

Olukord on võrreldes kevadega muutunud

Kadai tõi esile, et võrreldes kevadega on inimeste suhtumine koroonaviirusesse ja selle leviku ärahoidmisse muutunud.

"Peame aru saama, et suures plaanis on see kõik ohutunde küsimus - kuidas ühiskonna eri liikmed seda tajuvad. Kui kevadel oli enamusel inimestest ohutunne pigem adekvaatne või isegi hirm suurem kui reaalne oht, siis täna on ühiskond laiali valgunud. On inimesed, kelle hirm on jätkuvalt suurem kui reaalne oht, on inimesed, kellel on suhteliselt adekvaatne ohutaju ja kuskil on inimesed, kes ei näe selles üldse enam mingit ohtu, mis ka ei ole adekvaatne," rääkis ta.

Lisaks põhjustab praegu inimeste erinevat suhtumist ka see, kas nad ise või nende lähedased on COVID-19 põdenud või hoopis viirusepiirangute tõttu tööst ilma jäänud. "Kes on selle haiguse kas ise läbi põdenud või teab kedagi haiget, see tajub kriisi ühtmoodi, see aga, kes kannatab majanduslikult, tajub seda kriisi hoopis teise nurga alt," rääkis Kadai. "Me tajume seda kriisi erinevalt, üldist seisukohta ei saagi ühiskonnas olema," rõhutas ta.

Seetõttu tuli kevadel enamus inimesi meelsasti piirangutega kaasa, aga tänane olukord on keerulisem.

"Iga üksikisik ei pruugi nüüd piirangutega kaasa tulla. Seega pole ka järelvalvet nii lihtne teha. Siit tulebki mõte, et riiklike piirangute fookust tuleks hoida seal, kus need on üheselt mõistetavad ja lihtsalt järelevalvatavad," tõdes Kadai.

Küsimusele, kuidas siiski koroonaviiruse levikut, mis ka Eestis on saavutanud ähvardavad mõõtmed, takistada, tõi Kadai esile vajaduse vähendada kokkupuute tõenäosust nakatunute ja tervete vahel.

"Kui riigis või mõnes piirkonnas on haigus intensiivselt levinud, siis on vaja vähendada statistiliselt võimalust, et inimesed omavahel kokku puutuvad. See vähendab ka haigestumise tõenäosust. Teadlased räägivad inimtundidest - osalejate arv ja kokkupuute aeg," selgitas Kadai. "Lisaks veel ka hea tervisekäitumine - kätepesu ja distantsi hoidmine ja kui seda võimalust ei ole, siis maski kandmine annavad lisaefekti. Uut jalgratast leiutatud ei ole."

Kadai märkis, et kui täna minna üksikisikut liialt palju survestama, siis see võib tekitada trotsi. "See ei ole praegu ühiskonnale vajalik. Ühiskond peaks hoidma kokku ja riik peaks reguleerima asju seal, kus riigi vaade on lihtsalt teostatav ja ka lihtsalt järelevalvatav. Üksisiku tervisekäitumine avalikus ruumis ei ole järelevalvatav ega hästi reguleeritav, seal tekib palju subjektiivsust," rõhutas Kadai.

Veel vähem on inimeste tervisekäitumine reguleeritav või kontrollitav privaatses ruumis, lisas ta.

"Siin peab üksikisik võtma ise kriisis vastutuse. See ongi üksikisiku vastutus," leidis Kadai.

Valitsus otsustas reedel, et kehtestab koroonaviiruse leviku piiramiseks karmimad reeglid, sealhulgas avalikus ruumis maskikandmise kohustuse. Konkreetsed otsused peaksid tulema veel esmaspäeval.