Esmaspäeva seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Soomes 70. Euroopas hoiab Soome selle suhtarvuga Islandi järel auväärset tagantpoolt teist kohta. Vahe Eestigagi on pea neljakordne, vahendas "Välisilm".

Erinevalt kevadest pole Soomes eriolukorda väljakuulutatud ning koroonavastast võitlust juhib Soome terviseamet, milles väljatöötatud hübriidstrateegia hõlmab ulatuslikku testimist, nakatumisahelate väljaselgitamist, haigestunute karantiini ning lähikontaktsete isolatsiooni.

"Meie hübriidstrateegia töötab ning suudame välja selgitada ja peatada ka ulatuslikke nakatumisahelaid. Nakatumisallikatele saadakse Soomes tervikuna väga hästi jälile," selgitas Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi strateegiajuht Liisa-Maria Voipio-Pukki.

Testimisvõimekus on Soomes praegu tõesti hea, ulatudes aprillikuise 4000 testi asemel 26 000 testini ööpäevas. Muus osas on strateegiajuhi optimismi siiski mõnevõrra kahtluse alla seatud, sest statistika kohaselt õnnestub nakkuse allikas praegu tuvastada 52 protsendil juhtudest.

Samas on väga tõhus lähikontaktide tuvastamine, sest enam kui pool Soome 5,5-miljonilisest elanikkonnast on alla laadinud Eesti Hoia äpi ekvivalendi Koronavilkku. Siit koorubki välja veel üks tegur, mis Soome suhteliselt head olukorda seletab.

"Soomlaste usk riiki, ametivõimudesse ja nende loodud süsteemidesse on ikka kõrge olnud. Kui välja on tulnud ametlik rakendus, mille kohta ametlikult öeldakse, et tasub kasutada, siis soomlane usub, et nii ongi," ütles sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi õigusnõunik Joni Komulainen.

Lisaks soomlaste usaldusele võimude suhtes on tegemist ka suure ning paljuski hõredalt asustatud maaga, kus lähikontaktide vältimine on olnud pigem reegel kui erand juba tuhandeid aastaid.

See selgitab nii koroonaviiruse suhteliselt vähest levikut kui ka seda, et näiteks kõige tihedamini asustatud ning mitmekultuurilises Uusimaa maakonnas on nakatumisnäitaja mitu korda kõrgem kui Soomes keskmiselt.

"Piirkondlikult on olukord kirev. Samal ajal kui osades maakondades läheb olukord üha paremaks, on osades seis vastupidine," tõdes Soome tervishoiuameti ülemarst Taneli Puumalainen.

Üks Soome eduka koroonavõitluse omamoodi põhjustest võib peituda ka epideemia takistamise ning tervishoiuressursside piisavuse eest vastutava pere- ja põhiteenuste ministri isikus. Krista Kiuru pole jätnud saladuseks, et seab rahva tervise esikohale ka siis, kui see näiteks ettevõtlusministrit pahandama juhtub. Kui mõõdukad meetmed ei aita, on lahendus vaid üks.

"Siis kaalume loomulikult veel rangemaid meetmeid. Selge ju, et haigestumuse tõus pole aktsepteeritav. Langust on vaja," sõnas Kiuru.

Kiuru on oma kompromissitu suhtumise ning rangete reisimispiirangute pooldamise tõttu eriti ebapopulaarne Lapimaal, mille majandus on sügisesest, talvisest ja kevadisest turismist vägagi sõltuv.

"Olukord on pöörane ja dramaatiline. Lapimaal jääb praeguse seisuga saamata 700 miljonit eurot tulu ning tööle võtmata 5000 inimest. Need on Lapimaa ajaloo kõige jubedamad arvud. See on rängim kriis, mis meid iial tabanud on," tõdes turismiedendamiskeskuse Visit Rovaniemi juht Sanna Kärkkäinen.

Praegune seis on selline, et Soomes tuvastatavatest uutest koroonajuhtumitest vaid viis-kuus protsenti on sissetoodud välismaalt. Ülejäänud nakatumiste puhul on tegemist riigisisese levikuga.

Nii on sellest hoolimata, et näiteks Eestist ja Rootsist on Soome lubanud ka reisimispiirangute kehtides töö- ja asjaajamissõite ilma testimis- ning isolatsioonikohustuseta.

Küll aga on põhjanaabrite tervishoiuamet ja valitsus otsustanud, et maskide kandmine avalikes kohtades on väga soovitatav kõigis suurema viiruse levikuga maakondades. Ning soomlased, autoriteediusku rahvas, neid ka kuulavad.