Riigikontrolli audit tõi hiljuti välja, et kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa, mis tähendab neis piirkondades on ohus mitme esmateenuse pakkumine ning et riigil käib kõikjal ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine üle jõu.

Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ütles saates, et auditi tulemus ei olnud üllatav. Ta lisas, et auditi eesmärk on panna poliitikud aasta enne kohalikke valimisi põhjalikumalt mõtlema maapiirkondade probleemidele.

"Lahendused pole inimestega seotult igas valdkonnas eraldi võimalikud, vaid me mõnes mõttes konkureerime - tööandjad konkureerivad nendele samadele inimestele, koolid konkureerivad nendele samadele andekatele, õpihimulistele õpilastele. Need on pikad hilivad trendid, mis on meid siia toonud ja praegu on lihtsalt hea hetk tuua teemapüsitus üles, et võib-olla panna mõned mõtlema regionaalselt eriti sügavate probleemide üle aastal, mis jääb enne kohalike omavalitsuste valimisi," rääkis ta.

Loite lisas, et parteid oma valimisprogrammides annavad lubadusi kogu Esetile ühtemoodi, mitte ei vaata eraldi piirkondi.

"Mõte on selles, et kui samal ajal vaatavad programmist ja lubadustest vastu, et kõikjal Eestis ühtemoodi, ühetaoliselt, samasuguse kvaliteediga, siis see ei ole tõsiseltvõetav. Kui kaua me selliseid lubadusi loeme?"

Riigihalduse minister Jaak Aab tunnistas, et paljud kitsaskohad on juba aastakümneid teada. Tema hinnangul on inimeste maalt lahkumise põhjused taasiseseisvumise järgsetes protsessides, mis tõid kaasa hulga reforme.

"See oli ette teada. Mina julgen ka öelda, et kui võrdleme natuke heaoluriike, kes panustavad piirkondadesse rohkem raha, siis seal ei ole see protsess nii kiire olnud. Pigem on see tegemata töö, sellele võib tõsiselt otsa vaadata. Nüüd tuleb õppida ja hakata midagi tegema. Ma saan küll öelda, et viimastel aastatel on üht-teist siiski otsustatud ja ka tehtud. Selle mõju hakkab tulema alles ajaga," lisas ta.

Suvine inimarengu aruanne kirjeldas samuti Eesti maapiirkondade probleeme. Eesti Inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping tuletas meelde, et viimane aruanne näitas väga suuri kääre erinevate piirkondade vahel, kusjuures lõhe jookseb suuremate linnade - Tallinna ja Tartu - ning ülejäänud Eesti vahel.

Sooväli-Sepping ütles, et Eestis ei tehta erinevates valdkondades piisavalt koostööd. "Me räägime ühel hetkel transpordist, teisel hetkel perearstist, kolmandal hetkel haridusest. Kõik need arengud toimuvad erinevates etappides, erinevates tsüklites ja koostöömomenti ei ole nii palju kui see tegelikult nõuaks," rääkis ta.

"Loomulikult, tegemist on väga komplekse probleemiga, aga kui tuua näiteid teistest riikidest, siis ühelt poolt Eesti ei ole mingi erand, kõik riigid on selle suure probleemi kütkes, kuidas hoida inimesi maal ja kuidas hoiduda sellest, et linnad ei paisuks liiga suureks, sest linnastumisel on omad probleemid. Aga ega seal mingit kuldvõtmekest täna ei ole. Üks kuldvõtmeke, mis on välja toodud erinevate väga suurte uuringute ja poliitikate raames, on tegelikult internet - et peab olema kõige kõrgema tasemega internetiühendus ja see on üks võimalus, kuidas võimestada kogukondi ja viia ka nutikad töökohad maale," lisas Sooväli-Sepping.

Ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre hinnangul on samuti internet üks võti, mis võiks inimesed maale tagasi tuua. Ta selgitas, et paljud töökohad on sellised, mida saab teha kodust, samuti on ka meelelahutus interneti teel kättesaadav.

"Meil on tehnoloogiline võimekus olemas. Meil on oelmas ka mõtteviisi muutumine, sest me oleme enda nahal seda tajunud, kogenud väga paljud, et saab töötada ka kaugelt, vähemalt suure osa tööst saab niimoodi ära teha.
/.../ Me peame selle võimaluse ära kasutama ja panema ressursid, mida on praegusel hetkel nii laenuarahana kui ka Euroopa taasterahastust tuleva rahana päris palju tulemas, ja teeks niimoodi, et seesama internet, millest on juba juttu olnud ei tea mitu korda, jõuaks nende inimesteni, kes seda vajavad, et see optiline kaabel ei läheks sinu aia tagant mööda ja samal ajal sina istud kahe mobiilioperaatori otsas," rääkis ta.

Rõuge vallavanem Rein Loik nõustus, et internet on üks elementaarsetest eeltingimustest, et inimesed maale tuleksid ja seal ka kaugtööd teha saaksid.

"Kui see on tagatud, hakkaks see iseenesest toimima, hakkaks iseenesest süsteemina tööle. Ma näen, et see oleks see, miks me nii väga sellele rõhume, et see oleks olemas," sõnas ta.

Kagu-Eesti ettevõtja Andrus Vare rääkis saates, et Tallinnas ja selle ümbruses on ettevõtetel lihtsam tegutseda, sest see on odavam kui näiteks Kagu-Eestis, kus kulud nii materjali transpordile kui ka tootmisele ja toodangu transpordile on palju kõrgemad.

Vare tõi välja ka mõiste "varjatud migratsioon", mis aastaid kestab. Tema sõnul tähendab see seda, et Lõuna-Eestist Tallinna kõrgema palga peale tööle minev inimene liigub sageli edasi näiteks Soome või Norra veelgi kõrgema palga peale, võttes siis omakorda ka juba oma pere kaasa.

"Ja on ka meil nii, et me pakume Väimela kutsehariduskeskuses praktikat noortele inimestele, nad õpivad ära ja kohe lähevad minema. Ettevõtja, kes kolib Lõuna-Eestisse ja teeb ettevõtte, on kaks varianti - kas ta on seal sündinud ja ta on patrioot või midagi on tal mõistusega viltu," tõdes Vare.

Riigihalduse minister nimetas maapiirkonna ettevõtjaid meie aja kangelasteks.

"On erinevad meetmed, millega seda saab toetada, et ettevõtlus seal püsiks, et oleks kaadrit. Ma räägin näiteks Cleveronist. Mida riik oleks võib-olla võinud teha ise, tegi Cleveron - eraettevõtja asutas endale kooli, kust saab omale tööjõudu, sest tal ei olnud võimalik teisiti enam eksisteerida. Siin oleks võinud riik küll varem vastu tulla näiteks," rääkis Aab.