Iraagi ja Afganistani konfliktide 67-aastasest veteranist saab senati heakskiidu korral esimene mustanahaline sellel ametikohal. 

CNN, Politico ja The New York Times viitasid otsusega kursis olevatele allikatele pärast seda, kui Biden esmaspäeval ütles, et avalikustab kaitseministri nime reedel.

Austin vajab ametissesaamiseks senati kinnitust. Tal on vaja ka senati eriluba seoses föderaalseadusega, mille kohaselt peavad ohvitserid errumineku järel seitse aastat ootama, enne kui Pentagoni saavad juhtida.

Selle seaduse juured on arusaamas, et kaitseminister peaks olema üksnes tsiviilisik. 

Eriluba on antud varem kaks korda – viimati 2017. aastal Donald Trumpi esimesele kaitseministrile Jim Mattisele. 

Kuid senaatorid nõustusid toona vastumeelselt ja nii mõnedki ütlesid siis, et ei soovi seda uuesti teha. 

Kasuks ei tule ka Austini sidemed kaitsetööstusega. Pärast erruminekut 2016. aastal ühines ta ühe Pentagoni suurima lepingupartneri Raytheon Technologies direktorite nõukoguga.

West Point sõjaväeakadeemia lõpetanud Austin teenis sõjaväes neli aastakümmet. 

2010. aastal asus ta juhtima USA vägesid Iraagis ja kaks aastat hiljem keskväejuhatust, mis vastutab Pentagoni operatsioonide eest Lähis-Idas ja Afganistanis. Selles ametis koordineeris ta ka võitlust Islamiriigi vastu. 

Sel ajal võitis ta ka Bideni usalduse, kes oli tollal asepresident. 

Algselt peeti peasoosikuks endist abikaitseministrit Michèle Flournoyd, kuid Biden on sattunud üha suurema surve alla nimetada oma kabinetti rohkem vähemuste esindajaid. Flournay vastu oli ka mitu progressiivset rühmitust.

Läinud nädalal hoiatasid nad avalikus kirjas Bidenit pistrikuks peetava Flournoy eest, viidates tema väidetavalt halbadest nõuannetest lähtunud poliitilistele otsustele, eriti suhetes Saudi Araabia, Jeemeni ja Afganistaniga, ning läbipaistmatule tegevusele erasektoris.

Üheks võimalikuks kandidaadiks kaitseministri kohale peeti ka Barack Obama aegset sisejulgeolekuministrit Jeh Johnsonit, kes samuti on mustanahaline. 

Bidenile lähedalseisev esindajatekoja demokraat Bennie Thompson lausus Politicole, et oleks rahul nii Austini kui Johnsoni valimisega Pentagoni juhiks.

"Hulk inimesi ootab kannatamatult, milline kabinet välja näeb, kui see on lõplikult kokku pandud, kuid samas tuleb tähele panna tõsiasja, et afroameeriklasi peab olema rohkem kui neid on seal praegusel hetkel," tõdes ta. 

Bideni meeskond näeb Austinit turvalise valikuna, ütles üks üleminekuga lähedalt seotud kaitseametnik, lisades, et erukindral arvatakse olevat hea sõdur, kes viib ellu valitud presidendi agendat.  

Kaitse- ja julgeolekukogukonna naised on väljendanud pettumust, et kõrvale jäeti suurepärase kvalifikatsiooniga Flournay, kellest oleks saanud kõigi aegade esimene naiskaitseminister, kirjutas uudisteagentuur AFP.

"Kogu austuse juures Lloyd Austini vastu saadab järjekordse hiljuti erru läinud neljatärnikindrali valimine, kes vajab kongressi luba, halva sõnumi," lausus Georgetowni ülikooli juuraprofessor Rosa Brooks, kes on töötanud ka Pentagonis. 

Sel nädalal peaks Biden nimetama ka justiitsministri kandidaadi. Tõenäoliste valikutena on nimetatud Jeh Johnsonit ja samuti Obama aegset justiitsministri asetäitjat Sally Yatesi.