Vaid pooled soomlastest on valmis end koroonaviiruse vastu vaktsineerima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maskides kujud Helsingi raudteejaama juures.
Maskides kujud Helsingi raudteejaama juures. Autor/allikas: Kirsti Jõesalu

Vaid pooled soomlastest on valmis end vaktsineerima koroonaviiruse vastu. Sarnaselt Eestile muretsevad soomlased, et nakatumise suurenedes ei jätku haiglates personali, mistõttu koguneb Soome valitsus kolmapäeval arutama, kuidas senised piirangud on toiminud ja kas tuleks välja kuulutada eriolukord.

Ajalehe Helsingin Sanomat küsitlus näitab, et 56 protsenti soomlastest oleks valmis koroonavaktsiini võtma, kui see kättesaadavaks saab. 22 protsenti teatas, et nemad kindlasti koroonavaktsiini ei taha. Eakamad inimesed on vaktsineerimisest huvitatud rohkem kui nooremad.

Soome ringhäälingu YLE saade "MOT" uuris, miks nii paljud inimesed koroonavaktsiini vastu on. Selgus, et sotsiaalmeedias on mitukümmend soomekeelset rühma või lehekülge, kus levitatakse vandenõuteooriaid. Näiteks, et koroonapandeemia on algatanud mingi Maailma Eliit, kes tahab tekitada kaost, et siis põlvili surutud rahvad nõustuksid suures hädas uue maailmakorraga. Või siis, et seesama müstiline Maailma Eliit tahab koroonavaktsiiniga inimestesse paigaldada jälitusseadmed. Paljudel on siiski koroonavaktsiini suhtes ka maapealsemat laadi kõhklused: meeles on veel eelmine viirusekriis seagripp, kui vaktsiin tekitas kõrvalmõjuna paljudele inimestele narkolepsia.

Soomes on viiruse-olukord võrreldes muu Euroopaga hea, viimase kahe nädala nakatumine 100 000 inimese kohta on 109. Nakatumiste arv hakkas kasvama paar nädalat tagasi, pärast mida mitmel pool karmistati meetmeid.

Valitsus on ette valmistanud nakkushaiguste levikut käsitleva seaduse ajutised muudatused, mis annaksid muuhulgas kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused. Näiteks võiks omavalitsus kontrollida hügieenireeglite täitmist jõusaalides või seada piirangu, kui palju inimesi tohib korraga bussis olla. Omavalitsused tahaksid küll suuremaid volitusi ning sulgeda näiteks kauplusi või muid eraettevõtteid, aga ei taha sugugi kompenseerida ettevõtjatele tekkivaid kahjusid - seda oodatakse riigilt.

Seadusemuudatused on kavas parlamendile esitada neljapäeval, aga jõuluks neid  tõenäoliselt kehtestada ei jõuta.

Arstid on eelseisvate jõulude pärast mures, sest haiglaravi vajavate nakatunute hulk suureneb ja võib tekkida personalipuudus. Helsingis valmistatakse ette varuhaiglat ja sinnagi on töötajaid vaja. Selleks, et nõuda meedikutelt ületunnitööd või puhkuste edasilükkamist, oleks vaja eriolukorda, aga seda pole valitsus välja kuulutanud. Seda saab teha ainult siis, kui muud seadused ei aita, niisama igaks juhuks eriolukorda välja kuulutada ei saa.

Statistikaameti andmetel on Soomes ligi pool miljonit inimest, kellel on õigus töötada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas - see on suur hulk valijaid, nagu märkis Helsingin Sanomat.

Valitsus on rõhutanud, et vaktsiini saavad kõik soovijad. Nädalavahetusel ütlesid nii president Sauli Niinistö kui ka peaminister Sanna Marin, et nemad lasevad end vaktsineerida esimesel võimalusel.

Tampere Ülikooli vaktsiiniuurimiskeskuse juhi Mika Rämeti sõnul on loomulik, et uus vaktsiin tekitab algul kõhklusi, aga ametivõimude ülesanne on rääkida vaktsiinidest ja nendega kaasnevatest riskidest avameelselt, et kahtlused hajuksid.  Rämet avaldas Yle-le antud intervjuus veendumust, et vähemalt 70 protsenti soomlastest laseb lõpuks end vaktsineerida.

Terviseameti peaarsti Hanna Nohynek sõnul tuleks nn karja-immuunsuse tekkeks vaktsineerida 62-70 protsenti elanikkonnast. Täpsemalt on raske öelda, sest see sõltub ka sellest, kui paljud on juba koroona läbi põdenud.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: