Euroopa kõrgeimad nakatumisnäitajad 100 000 elaniku kohta on praegu Horvaatias (1178), Serbias (1156), Luksemburgis (1144) ja juba neljandana Leedus (1107).

Sealjuures on Leedu nakatumisnäitaja kasvanud viimastel nädalatel üsna jõudsalt - nelja nädala eest oli see 614, kolme nädala eest 786, kahe nädala eest 880 ja eelmisel reedel 976.

Samas on nakatumisnäitajad languses sellistes vahepeal kõrgete näitajatega riikides nagu Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia. Kõigi nende riikide nakatumisnäitajad on Eestist madalamad. Euroopa madalaimad näitajad on Iirimaal ja Islandil.

Eesti enda nakatumisnäitaja on viimasel kuul selgelt kasvanud - sel reedel oli see 425, nädal varem 358, kahe nädala eest 307, kolme nädala eest 245 ja nelja nädala eest 166. Ehk kasv kuuga kaks ja pool korda.

Balti riikidest on Eesti nakatumisnäitaja siiski madalaim, sest Lätis on see vaatamata meist palju karmimatele piirangutele 453.

Meie lähiregiooni riikidest on Euroopa riikide võrdluses kõrge Rootsi näitaja, mis oli sel reedel 756 ja on samuti kasvanud (nädala eest 709).

Madalaim nakatumisnäitaja on meie regiooni riikidest endiselt Soomel, kus see oli reedel 114. Nädala eest oli see 109 ehk pole märkimisväärselt halvenenud.

Euroopa kõrgeim koroonaviirusesse suremus on Sloveenias ja Bulgaarias, kus 100 000 inimese kohta on viimasel kahel nädalal surnud vastavalt 34 ja 27 inimest.

Madalaim on koroonaviirusesse suremus Islandil, Soomes ja Norras, kus see näitaja on 100 000 elaniku kohta alla ühe. Eesti vastav number on 3,2, mis on Euroopa riikide võrdluses madal, kuid teise laine kõrgeim meie jaoks (eelmisel nädalal 2,8).

Samas on Leedu koroonasuremus 100 000 elaniku kohta Eestist enam kui kolm korda kõrgem ehk 10,5 ja Lätil ligi kaks korda kõrgem (6,2).