"Meie andmetel see Eestisse veel jõudnud ei ole," ütles Lutsar.

Tema sõnul on Eesti teadlased järjestanud ehk sekveneerinud üle 300 Eestis tuvastatud koroonaviiruse tüve, ent see on vaid üks protsent kõigist Eestis ringlevatest koroonaviiruse tüvedest.

"Taanlastel on sekveneeritud 20 protsenti tüvedest. Me väga palju ei sekveneeri," tõdes Lutsar.

Briti teadlastel puuduvad andmed, et uus tüvi kuidagi värskelt välja töötatud koroonavaktsiine, haiguse põdemist või surmasid mõjutaks.

"Seda preagu öelda ei saa, mida see uus tüvi praegu üldse mõjutab. Need andmed puuduvad ja olemasolevad on tekkinud vaid mõne päeva jooksul," lisas Lutsar.

Esimene koroonavaktsiin peaks Eestisse jõudma 27. detsembril.

Suurbritannias avastati esimene uue tüvega viirusekandja juba 20. septembril. Sealt on see jõudnud ka teistesse riikidesse.

Nii Eesti kui paljud teised Euroopa riigid on teatanud pühapäeva jooksul transpordiühenduse peatamisest Suurbritanniaga pärast seda, kui Briti tervishoiuminister tunnistas, et uus, agressiivsem viirusetüvi, mis nakatab kiiremini, on kontrolli alt väljunud.

Saksa tervishoiuminister: vaktsiinid on uue tüve vastu tõhusad

Euroopa Liidu eksperdid on veendunud, et koroonaviiruse vastased vaktsiinid on tõhusad ka uue, Suurbritannias tuvastatud kiiresti leviva tüve suhtes, ütles pühapäeval Saksa tervishoiuminister. 

"Lähtuvalt kõigest, mida me seni teame, ei ole uuel tüvel mingit mõju vaktsiinile, mis jääb sama efektiivseks," lausus minister Jens Spahn avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF, viidates kõnelustele Euroopa asjatundjate vahel.