Jõks: piinlik olukord parlamendis tuleks kokkuleppega ära lahendada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Allar Jõks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Endine õiguskantsler Allar Jõks leiab, et seoses abielureferendumiga riigikogus tekkinud olukord tuleks ära lahendada poliitilise kokkuleppega. Tema sõnul tagaks see parlamendi tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas kolmapäeval, et abielu rahvahääletuse eelnõule laekunud 9400 muudatusettepanekut läbi arutama ei hakata ning igal esitajal on ettepanekute tutvustamiseks aega viis minutit. Näiteks 99 ettepaneku puhul tähendaks see 3,3 sekundit ettepaneku kohta.

Jõks kommenteeris ERR-ile, et seoses sellega riigikogus toimuv vähendab rahva esinduskogu usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. "Olukorras, kus vaktsineerimine läheb aeglaselt ja piirangutest kahjustatud ettevõtete toetamine on heitlik ja nakatunute arv läheb üles, tegeleda sellise küsimusega, on tegelikult masendav. Siin ma ei süüdista kindlasti ei opositsiooni ega koalitsiooni, vaid riigikogu kui tervikut," rääkis Jõks.

Endine õiguskantsler selgitas, et riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb selgelt, et ettepaneku tegijal on õigus iga oma ettepanekut selgitada. Samas ei näe seadus ette ajalise piirangu seadmist. Jõksi sõnul on loogiline, et parlamendi komisjon võib ajalise piirangu seada, kuid see peab olema ka mõistlik.

Ühe riigikogu liikme tehtud kõigi ettepanekute lugemine automaatselt üheks ettepanekuks ei ole Jõksi hinnangul õige. "See võiks olla põhjendatud juhul, kui riigikogu liikme muudatusettepanekud oleksid sarnased, rääkimata sellest, kui nad oleksid identsed."

Jõks tõi välja, et obstruktsioon ei ole midagi uut. "Parlamendi töö takistamine on parlamendi vähemuse üks relvadest, mida on kasutatud, kasutatakse praegu ja kindlasti kasutatakse ka tulevikus," sõnas ta.

Jõks lisas, et riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole praegu mingit sellist lünka, mis võimaldab parlamendi tegevust peatada või pidurdada.

"Minu hinnangul sellist lünka ei ole, sest kui tegemist oleks riigile väga olulise eelnõuga, mille vastu võtmata jätmisel kaasneksid katastroofilised tagajärjed - toome näite, et näiteks riigieelarve seadus jääb vastu võtmata või viiruse vastaseks võitluseks vajalike seadustepaketi vastuvõtmine jääb toppama sellepärast, et parlamendi komisjonis on esitatud 10 000 muudatuettepanekut -, siis näeb riigikogu kodu- ja töökorra seadus ette võimaluse sellise obstruktsiooni ületamiseks. Nimelt võimaluse siduda eelnõu usaldushääletusega. Sellisel juhul sellist pikka, venivat menetlust ei kaasne ja eelnõu läbib parlamendi kiiresti," selgitas Jõks.

"See, et rahvahääletuse küsimuse menetlemist ei ole võimalik siduda usaldushääletusega, on seadusandja tahe, näitamaks, et rahvahääletuse puhul obstruktsiooni kasutamine ei too kaasa niivõrd katastroofilisi tagajärgi," lisas ta.

"Kui me võrdleme näiteks kas riigieelarvet või viiruse vastase võitluse mingit paketti sellega, kas rahvahääletusele panna küsimus abielu definitsioonist, siis me saame ju kõik aru, et kui see rahvahääletus ei toimu 18. aprillil, ei toimu oktoobris või sel aastal, siis mitte midagi katastroofilist ei juhtu. Seetõttu ei näe ma praegusel juhul, et riigikogu kodu- ja töökorra seadust oleks vaja muuta. Küll aga ma näen vajadust selles, et parlamendi tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleks tegelikult see piinlik olukord kokkuleppel ära lahendada," rääkis Jõks.

Tema sõnul juriidilisi lahendusi väga palju pole, sest riigikogu liige ei saa vaidlustada riigikogu komisjoni otsuseid kohtus, ei saaks vaidlustada ka riigikogu juhatuse otsust, kui näiteks juhatuselt küsitakse seisukohta, kuidas kodu- ja töökorra seadust täiendada.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: