Kaljulaid soovitab siduda abielu rahvahääletus riigikogu usaldusega
President Kersti Kaljulaid pöördus esmaspäeva õhtul kõikide riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga siduda kavandatav abielu mõiste teemaline rahvahääletus riigikogu usaldusega. See tähendab, et kui rahvahääletusele pandud eelnõu rahva toetust ei leia, kuulutatakse välja erakorralised parlamendivalimised.
President Kaljulaid rõhutab kõigile parlamendifraktsioonidele välja saadetud kirjas, et vastavalt kehtivale perekonnaseaduse paragrahv üks sõlmitakse abielu Eestis mehe ja naise vahel.
"Kavandatav abielureferendum on mõeldud seda fakti üle kinnitama, samas kui pole üheselt selge, millised mõjud on rahvahääletuse teistsuguse tulemuse puhul. Arvestades ka uuringutulemusi, mis näitavad, et suure osa Eesti inimeste jaoks ei ole sellise rahvahääletuse korraldamine praegusel ajal oluline või vajalik, oleks minu hinnangul mõistlik selle rahvahääletuse korraldamisele kuluv aeg ja raha kulutada meie ühiskonda hetkel kurnava viiruskriisi lahendamiseks," kirjutab Kaljulaid.
Samas toob ta välja, et mõistab, et riigikogu enamusel on tahe abielu mõiste teemal rahvahääletus siiski läbi viia. Eesti Vabariigi kehtivas põhiseaduses on selleks ka võimalus loodud - põhiseaduse paragrahv 105 annab võimaluse panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.
"Praegu on kavandatud rahvahääletus läbi viia muu riigielu küsimusena, mis ei too kaasa mingit poliitilist vastutust. Kui tegemist on parlamendisaadikute enamuse hinnangul tõesti niivõrd olulise riigielu küsimusega, mille osas rahvahääletuse läbiviimine antud ajahetkel on möödapääsmatu, oleks aus see siduda ka enda poliitilise vastutusega. Teen ettepaneku praegune menetlus katkestada ning esitada küsimus abielu mõiste kohta vastavalt põhiseaduse paragrahv 105 toodud võimalusele seaduseelnõuna. See oleks oma olemuselt usaldushääletus praegusele riigikogu koosseisule," ütles president Kaljulaid.
Vastavalt põhiseaduse paragrahv 105 kuulutab rahvahääletusel vastuvõetud seaduse vabariigi president viivitamatult välja. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised.
"See oleks aus käitumine valijate suhtes ja samm selle poole, et taastada parlamendi ja poliitika usaldus ja väärikus. Eesti rahvas tahab riigikogu üle uhke olla ning kutsun teid üles selleks põhjust andma," pöördus Kaljulaid riigikogu liikmete poole.
Kaljulaid: rahvahääletuse teemal on kõik läinud valesti
Kaljulaid kommenteeris rahvahääletuse teemat ka ETV saates "Ringvaade". Ma olen jälginud seda arutelu algusest peale. Tegemist on olnud protsessiga, kus kõik, mis on saanud ebaõnnestuda, on ebaõnnestunud. See sõnastus on selline, et me ei ole siiani aru saanud, mis on täpselt "jah" ja "ei" vastuse tagajärjed ja kas need vastused on juriidiliselt võrdsed. Takkapihta ka opositsiooni muudatusettepanekud, millest osad on ropud, osad on andnud võimaluse mitmeti mõista Eesti poliitikat. Me teame, et iga poliitiku sõnu saab kontekstist välja rebida, tõlgendada ja kasutada meie vastu. Seda võimalust on antud. Ja muidugi ka ebatsensuursed muudatusettepanekud. Need kõik on väga taunitavad, ka see on läinud valesti," lausus Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul on valesti läinud ka menetlus parlamendis. "Täna on tekkinud küsimus, et kui ka riigikogu selle rahvahääletuse küsimuse heaks suudab kiita, siis mis edasi saab, kas õiguskantsler nõustub, et protsess on olnud seaduspärane või ta ei nõustu sellega ja ta pöördub riigikohtusse. See tundub nagu selline lõputu küünlapäev," ütles Kaljulaid.
Kaljulaid kutsus selle nädala teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval Kadriorgu erakondade juhid, et tekkinud poliitilist olukorda arutada. EKRE esimees on aga juba teatanud, et keeldub presidendi kutsest ja Kadriorgu ei lähe.
"Võib-olla ta mõtleb ümber. See ajaauk on kindlasti minu päevakavas olemas, et mille üle me tahaksime rääkida," kommenteeris Kaljulaid.
Toimetaja: Aleksander Krjukov