Pfizer vähendab ajutiselt vaktsiinitarneid Euroopasse, ka Eestisse
USA ravimifirma Pfizer andis reedel teada, et vähendab ajutiselt koroonavaktsiini tarneid Euroopasse.
Sotsiaalministeerium kinnitas, et vaktsiinitarned vähenevad ka Eestisse. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles reede õhtul pressikonverentsil, et kui algselt lubas Pfizer tarnida järgmisel nädalal Eestisse umbes 13 650 doosi vaktsiini, siis nüüd tuleb sellest umbes pool.
Pfizeri Eesti esindaja Anneli Taal lisas, et järgmine nädal saab Eesti umbes 7000 doosi vaktsiini, kui arvestada, et ühest viaalist saab viis doosi. Esialgne info on tema sõnul see, et ülejärgmine kogus on juba jälle mõnevõrra suurem.
Kiik märkis, et Pfizer on tegutsenud tarne vähendamisega ühepoolselt. "Mõistva suhtumise eeldus on avatud, läbipaistev, osapooli kaasav infovahetus. Antud juhul pole sellest põhimõttest kinni peetud. Langetatud on ühepoolne otsus," sõnas minister.
Kiik ütles, et praegu on vajadus vaktsiini järele kõige suurem ja ka ühiskonnas on ootused sellele praegu väga suured. Ta lisas, et hilisem tootmismahtude suurendamine praegust defitsiiti ei kompenseeri.
Ministri sõnul saab praegu veel jätkata senise vaktsineerimisplaani järgselt, kuid järgmistel nädalatel tuleb väga täpselt prioritiseerida, kes vaktsiini saavad. Hooldekodud on jätkuvalt järgmiste nädalate eelisjärjekorras.
Kiik ütles, et Eesti pikem vaktsineerimisplaan on esialgu jõus, kuna seda võimaldab hilisem vaktsiinikoguste tarnete tõstmine ning teiste tootjate vaktsiinide lisandumine. "See annab võimaluse püsida seatud eesmärkides: esimese kvartali lõpuks 100 000 inimese vaktsineerimine, aprilli lõpuks riskirühmade ära katmine ja alustada maikuust laiema elanikkonna vaktsineerimist. Me oma graafikut ei ole muutnud. Pigem on probleem, et peame lühikese etteteatamisega muutma lähinädalate tegevust. Lähinädalate vaktsiinitarnete vähenemine, minu hinnangul, sellisel kujul kindlasti ei oleks tohtinud aset leida," rääkis minister.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles, et Pfizeri teade tuli reede hommikul šokina ja Eesti oli tegelikult üks esimesi, kes võimalikust tarneraskuste ohust kuulis.
"Meie Eestis olime valmis vaktsineerimist kiirendama, sest see on see vajadus hetkel. Õnneks me jätsime esimese nädala tarnest poole Eestis reservi, valmistudes selleks, et kui on ootmatu, lühiajaline, paaripäevane tarneviivitus, siis ei peaks vaktsineerimist katkestama," rääkis Jesse.
Ta lisas, et Eestis ei ole praegu põhjust järgmiseks nädalaks kokkulepitud vaktsineerimisi edasi lükata. Jesse kordas, et jätkuvalt on prioriteet hooldekodude vaktsineerimine, mis algas sel nädalal.
"Järgmise nädala esimese poole tellimused saavad kõik täidetud, vaktsineerimised algavad. Järgnevateks päevadeks teeme juba arvestusi selle järgi, et saaksid vaktsineeritud need, kes ootavad oma teist doosi järgmisel nädalal ning kui palju jooksvatest tarnetest saab uusi vaktsineerimisi alustada," rääkis Jesse.
Taal selgitas, et tarned vähenevad mõne nädala jooksul, kuna Belgias asuv tehas, mis varustab suuremat osa Euroopast, peab oma tootmist osaliselt ümber korraldama ning osad tootmisliinid on praegu tootmisest väljas.
Kuus Euroopa Liidu riiki palusid reedel kirjas Euroopa Komisjonile, et viimane nõuaks Pfizer/BioNTechilt õigeaegsete vaktsiinitarnete stabiilsuse ning läbipaistvuse tagamist.
Kirjale kirjutasid alla Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Taani ning Soome tervisevaldkonna ministrid.
"See olukord on vastuvõetamatu. See mitte ainult ei mõjuta planeeritud vaktsineerimiste ajakava, vaid vähendab ka vaktsineerimisprotsessi usaldusväärsust," seisab kirjas.
Eestisse on seni kolme tarnega saabunud iga nädal ligi 10 000 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini. Veel sel esmaspäeval kinnitas ettevõtte Eesti esindaja ERR-ile, et järgmisel nädalal tuleb Eestisse ligi 4000 doosi enam. Põhilepingu järgi peab Pfizer/BioNTech septembri lõpuks tooma Eestisse ligi 600 000 doosi, lisalepinguga tahab Eesti paarsada tuhat doosi juurde osta.
Leyen: viivitus EL-i vaktsineerimistempot kokkuvõttes ei mõjuta
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et viivitused Pfizeri vaktsiini tarnimisel ei mõjuta Euroopa Liidu vaktsineerimistempot üldiselt, sest kõik tänavu esimeses kvartalis saabuma pidanud vaktsiinilastid esimesed kvartalis ka saabuvad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kuulsin, nagu paljud teistki, täna uudist, et Pfizer kuulutab välja viivitused. Ise helistasin viivitamatult Pfizeri tegevdirektorile ja ta selgitas, et järgmistel nädalatel tootmine viibib, kuid ta kinnitas mulle, et kõik esimeses kvartalis ette nähtud annused ka saabuvad esimeses kvartalis. Ta tegeleb isiklikult viivitusperioodi lühendamisega ja tagab, et firma saab ree peale tagasi nii kähku, kui võimalik," rääkis Leyen.
Norra terviseamet teatas reedel, et Pfizer/BioNTechi vaktsiini tarned Norrasse ja mujale Euroopasse vähenevad järgmisest nädalast, kuni firma suurendab oma tootmisvõimekust.
"Ajutine vähenemine mõjutab kõiki Euroopa riike," teatas amet. "Pole koheselt selge kui kaua Pfizeril läheb, et saavutada maksimaalne tootmisvõimekus, mis tõuseb 1,3 miljardilt kahele miljardile doosile aastas," lisas amet.
Norra tervishoiuamet ei täpsustanud tarnete arvu Euroopasse tervikuna, kuid märkis, et Norra saab järgmisel nädalal 36 075 doosi, võrreldes varem oodatud 43 875 doosiga. See tähendab 17,8-protsendist langust.
Vähenemise kompenseerimiseks laseb Norra käiku vaktsiinidoosid, mis on ettevaatusabinõuna kõrvale pandud.
Ehkki Norra pole Euroopa Liidu liige, teevad riik ja blokk mitmes valdkonnas lähedat koostööd, sealhulgas ka COVID-19 vaktsiinide tellimisel.
Toimetaja: Merili Nael