Riik otsib kaevandamiseks kohalikega kompromissi

Foto: ERR

Kaevandamistasudest võiks rohkem anda neile omavalitsustele, mille aladel kaevandused asuvad. Jõelähtme vald ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötavad aasta lõpuks välja reegleid, kuidas muuta kokkuleppimist kohalike inimeste, kaevanadusettevõtete ja riigi vahel lihtsamaks.

Jõelähtme vald on lubjakivi bonanza ehk kullaauk. Sealset lubjakivi hindavad riik ja kaevandajad kõrgelt. Lume alla mattunud endine ja kasutuses olev karjäär ei erine silma jaoks. Kuid kaevandamise müra ja tolm teevad vahe selgeks - kui toimiva kaevanduse kõrval elad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on sinu igapäevane saatja. Kui kaevandus avatakse ühe koha peal seal 30 või 50 aastaks, siis meie vanuses inimesed seda hetke, kus kaevandustegevus ära lõpeb, ei näegi," ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Riigi 30 aasta ehituslubjakivi vajadus on vähemalt 41 000 000 kuupmeetrit, karjäärid hõlmaksid ligi 500 hektarit ehk pea kaks protsenti vallast, ütleb Jõelähtme vallavanem. Valla ettepanek on kaevandada eelkõige juba olemasolevate karjääride ümbruses või plaanitavate teede alt.

"On olnud nõus sellega, et paekivivarud võetakse välja nende vanade kaevanduste servadest, mis on jäänud mingisugusel hetkel kaevandamata. Paarikümne hektari kaupa on neid kohti, mida me oleme riigile andnud kaevandamiseks juurde," sõnas Umboja.

Läinud aastal sai majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ülesandeks hinnata maavarade kaevandamise kohaeelistusi. Kaevanduste koha valikuga kaasnevad kohtuasjad venitavad ettevõtja ning riigi jaoks maavarade kasutuselevõttu. Jõelähtme vallaga koostöös loodab ministeerium peatselt välja töötada seadusliku mehhanismi kohtuskäimise vältimiseks.

"Et siis potentsiaalselt aasta teises pooles välja tulla võimalike regulatsioonide muudatustega, mis tekitaks rohkem usaldust kohalike omavalitsuste, elanike, kaevandajate ja riigi vahel," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub kohalikele valuraha - kaevandusettevõtte makstavast kaevandustasust läheks suurem patakas kohalikku eelarvesse.

"Kohaliku tähtsusega maavarade puhul maksavad ka täna kaevandajad kaevandusõiguse tasu ehk ressursitasu ja sellest osa läheb ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse. See on kindlasti üks instrument, millega saab kohaliku kogukonna motivatsiooni suurendada. kui siis tõesti suurem osa sellest ressursitasust liiguks kohaliku omavalitsuse eelarvesse," märkis Tatar.

Teine arutluspunkt - kaevandada järk-järgult, nii et kaevandatud alasid saaks ühest otsast rekultiveerida, samal ajal kui teises otsas kaevandamine jätkub. Riigi ja valla töögruppide järgmine istumine on plaanis paari nädala pärast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: